Uuring püüab välja selgitada, kuidas ühiskond suhtub suurkiskjatesse
/nginx/o/2020/02/06/12918891t1ha8ed.png)
5. aprill 2022, 16:50
:format(webp)/nginx/o/2022/03/25/14444953t1h20ef.jpg)
Alanud on kolme Balti riigi ühisuuring, mille käigus soovitakse selgusele jõuda ühiskonna suhtumises suurkiskjatesse- karuse, hunti ja ilvsesse.
Uuringut viivad läbi Tartu Ülikooli terioloogia õppetool, Eesti Maaülikooli metsanduse ja metsaökoloogia õppetool, Läti Riiklik Metsauuringute Instituut „Silava“ ning Loodusuuringute Keskus Leedus.
Suurkiskjad kui vastuolulised liigid tekitavad inimestes kohati äärmuslikke tundeid. Lisaks viib nende elutegevus nad sageli konflikti inimesega, seetõttu on nende liikide kaitse- ja ohjamistegevuste kavandamisel oluline teada inimeste arvamusi, kes oma eluruumi nendega jagavad.
Uuringu tulemused aitavad kaasa suurkiskjate teaduspõhisele ohjamisele ning konfliktide vähendamisele suurkiskjate ja inimeste vahel.
"Meie jaoks on olulised nii erinevatest vanuserühmadest, elukohtadest kui ka elukutsetelt pärit inimeste vastused ning iga individuaalne arvamus on asjakohane, et saada terviklik ülevaade meie ühiskonna suhtumisest suurkiskjatesse," teatavad korraldajad.
Viimane sarnane uuring viidi Balti riikides läbi aastatel 2005-2006. Sellest ajast on ühiskonnas ja looduses toimunud mitmeid muutusi, mis võivad mõjutada inimeste ja kiskjate vahelisi suhteid ning laiemalt kogu ühiskonna suhtumist suurkiskjatesse.
Täpsema info leiab siit.