Tänavu tähistatakse Eestis esimesed avalikud varjumiskohad

Nõukogude ajast on jäänud arvamus, et toona jagus varjendeid kõigi jaoks, kuigi tegelikult keskenduti vaid sõjatööstuse, juhtimispunktide ning strateegiliste ettevõtete töötajate kaitsele. Pildil riigikogu hoone all asuv varjend. Foto: Sander Ilvest

Sel ja järgmisel aastal märgistab Päästeamet Eesti suuremates linnades avalikud varjumiskohad ja töötab välja sireenidel põhineva ohuteavitussüsteemi. 

Lisaks suurendatakse elanike ja kohalike omavalitsuste kriisiks valmisolekut, soetatakse evakuatsiooniks vajalikud vahendid ja varud ning paraneb märgatavalt päästevõrgustiku toimepidevus ja võimalused sõjaolukorras toimetulekuks.

Siseministeeriumi ja Päästeameti ühisel pressikonverentsil kinnitati vajadust elanikkonnakaitse püsivaks rahastamiseks ka järgnevatel aastatel.

„Oleme elanikkonnakaitses varem teinud ära selle osa, mida eelarve on võimaldanud. Näiteks kriisiinfotelefon 1247, teavituskampaaniad elanikele ja olevalmis.ee lehekülg. Nüüd on valitsus teinud kiirelt vajalikud rahastamisotsused ja pingutame selle nimel, et elanikkonnakaitses seni rahastuseta plaanid lähima aasta-paariga teoks teha. Elanikkonnakaitse on riigikaitse lahutamatu osa ja peame seda püsivalt edasi arendama.“ sõnas siseministeeriumi asekantsler Viola Mur

Valitsus otsustas märtsi lõpus eraldada siseturvalisusele 86 miljonit eurot, millest veidi üle poole läheb elanikkonnakaitsele. Summa täpne jagunemine aastate vahel veel selgub.

„Ukraina kogemuse pealt oleme näinud, et senine suund on meil olnud õige. Elanikkonnakaitsel on neli tasandit – inimene, kogukond, omavalitsus ja riik – ja oleme siis valmis igaks kriisiks, kui igaüks teeb ära enda osa ja veel natuke. Siis ei murra meid miski,“ sõnas Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu.