/nginx/o/2020/02/06/12918891t1ha8ed.png)
/nginx/o/2010/09/07/428660t1he5b9.png)
Erinevad majandusmeetmed, mille puhul leidub keskkonnaeesmärkidega võrreldes vastassuunalise mõjuga aspekte, vajavad senisest paremat kaardistamist ja hindamist, leiab Riigikontroll avaldatud ülevaates.
Riigikontroll: keskkonnaeesmärkidega võrreldes vastassuunalise mõjuga majandusmeetmed vajavad paremat kaardistamist
Selliste majandusmeetmete väljaselgitamine ja nende eri mõjude hindamine ei tähenda nendest kohe loobumist, vaid vajadust luua selge arusaam muudatuste sotsiaalmajanduslikust hinnast, sobivamate alternatiivide olemasolust ja võimalikest kompenseerimismehhanismidest.
Teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide analüüside põhjal on maailmas enim keskkonnaeesmärkidega vastassuunas töötavaid toetusi rakendatud energeetika-, transpordi- ja põllumajandussektoris. Nendest sektoritest tuleneb ka suurim keskkonnamõju. Riigikontroll osutab, et keskkonna parandamise eesmärkidele vastassuunalise mõjuga toetuste väljaselgitamise ja nendest vabanemise vajadusele, sh fossiilkütuse kasutamise vähendamise vajadusele, on juba aastakümneid tähelepanu juhtinud mitmed rahvusvahelised organisatsioonid, mh ÜRO, OECD, Rahvusvaheline Energiaagentuur, Euroopa Liit. Välja on töötatud metoodikad selliste toetuste äratundmiseks ja nende mõjude hindamiseks. Näiteks Itaalias, Saksamaal ja Soomes on ka riigi tasemel hinnatud keskkonnaeesmärkidega vastuolus olevate toetuste mõju ja rahalist suurust. Seesuguste toetuste väljaselgitamiseks ja hindamise eelduseks on, et on kokku lepitud vastutajas ja vajalikes tegevustes.
Ülevaade toob välja, et Eestis, nagu ka mujal maailmas kehtib mitmeid toetusskeeme, maksuerisusi või soodustusi, millega kaasneb negatiivne keskkonnamõju või mille puhul ei maksa saastaja kõiki saastamisega seotud kulusid ning mis pidurdavad keskkonnaeesmärkide saavutamist. Kuna samal ajal toetab riik rahaliselt ka keskkonnaeesmärkide poole liikumist, töötavad sellised majandusmeetmed vastu saastamise ja elupaikade kao vähendamisele ja suurendavad taastumatute loodusressursside kasutamist. Näiteks Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse ladestusala sulgemiseks kasutatakse osaliselt riigi raha, sest ohtlikke jäätmeid ladestavatelt ettevõtetelt ei võeta piisavalt suurt tasu, et katta kõiki vajalikke kulusid. See on aga vastuolus põhimõttega, et saastaja peab ise maksma enda tegevusega seotud kulude ja ka keskkonnakahju eest.
Riigikontrollile saadetud vastustes tõid ministeeriumid oma valdkonnaga seotud toetuste põhjenduseks sotsiaalmajanduslikud või konkurentsiga seotud eesmärgid, kuid samas nõustusid nad vajadusega tuvastada sõltumatult ja keskselt keskkonnakahjulikke toetusi. Seetõttu näeb Riigikontroll, et keskkonnaeesmärkidega vastassuunaliselt toimivate majandusmeetmete väljaselgitamine ja hindamine saaks olla üks tegevustest Riigikantselei koostatavas tegevuskavas.