Veebruari maksulaekumine tõusis enam kui kümnendiku võrra

Foto: Margus Ansu

Veebruari eest tasuti maksu- ja tolliametile 828,8 miljonit eurot maksutulu, mida on 13,4 protsenti enam kui 2021. aasta samal kuul, kirjutab Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Rait Kiveste.

Eelarve täitus esimese kahe kuuga 15,9-protsendiliselt.

Tööjõumakse mõjutava palgafondi kasv ulatus veebruaris 12,6 protsendini, keskmine töötasu kasvas 7,9 ja töökohtade arv 4,5 protsenti. Töökohti oli 27,9 tuhat enam kui möödunud aastal ja 10,1 tuhat enam kui kriisieelsel 2019. aastal. Sektoritest vedas veebruari palgafondi kasvu majutus ja toitlustus (+29,6 protsenti), kus eelmise aasta alguses oli veel langus ja seetõttu madal võrdlusbaas ning seejuures palgafond üheski sektoris ei langenud.

Sotsiaalmaksu tasumine kasvas veebruaris 11,1 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Kahe kuuga on eelarvest täidetud 16,1 protsenti. Füüsilise isiku tulumaksu (nii riigieelarve kui kohalike omavalitsuste osa) laekumine kasvas veebruaris ligi 27 miljoni euro võrra võrreldes eelmise aastaga. Kuigi tulumaksu tagastati suurusjärgus 18 miljonit eurot rohkem kui eelmise aasta veebruaris, kasvatas sel aastal laekumist pensionisüsteemi teisest sambast jaanuaris lahkujatele tehtud väljamaksetelt tasutud tulumaks.

Aktsiiside veebruari tasumine suurenes võrreldes eelmise aastaga 1,9 protsenti ning kahe kuu kokkuvõttes on tasumine eelmise aastaga võrreldes suurenenud 1,0 protsenti. Aasta alguses on alkoholiaktsiisi tasumine kasvanud aktsiisidest enim ning veebruaris kiirenenud pea 14 protsendini. Kiiret kasvu toetab ka eelmise aasta, kui kehtisid erinevad COVID-19 pandeemiast tingitud piirangud meelelahutus- ja toitlustusasutustele, mille tõttu oli baas madal.

Kütuseaktsiisi tasumine vähenes veebruaris eelmise aastaga võrreldes 8,1 protsenti. Mootorikütuste müük vähenes veebruaris 4,1 protsenti ning seda mõjutas nii bensiini kui diislikütuse müügi langus. Veebruaris mootorikütuste hinnatõus kiirenes, nii et bensiini liiter kallines tanklas eelmise aastaga võrreldes 26,3 protsenti ning diislikütuse liiter 27,1 protsenti.

Veebruaris oli käibemaksu tasumise kasv kahekohaline, kuid aeglustus mõnevõrra tugevnenud võrdlustaseme tõttu. Selle aasta esimese kahe kuu tasumine (453 miljonit eurot) ületab 63 miljoni euroga mullust taset (+16,2 protsenti vs 2021), mis viitab ka COVID-19 järgsele taastumisele.

Käibemaksu tasumise suurenemist mõjutab üha kiirenev inflatsioon, mis ulatus veebruaris 12 protsendini. Suur osa hinnatõusust tuleneb energiahindade (sh mootorikütus, soojus, elekter) kallinemisest. Ühelt poolt annab üldine hinnakasv tõuke käibemaksu tasumisele, teisalt põhjustavad ärevad ajad järgnevatel kuudel tarbijate kindlustunde halvenemist, mis ühtlasi mõjub ka käibemaksu tasumise suurenemisele pärssivalt.

Sarnaselt 2021. aastale annab ka selle aasta käibemaksutulu suurenemisele positiivse impulsi teisestpensionisambast vabanenud raha kasutamine, kuid seda oluliselt väiksemal määral. Tänavu vabaneb pensionisääste ligikaudu neljandik mullusest mahust.

Ettevõtete kogukäivetes jätkus veebruaris eelmise aasta lõpu kiire kasvutrend, suurenedes aastatagusega võrreldes 22,2 protsenti. Käivete kasv tulenes tegevusalade laiapõhjalisest kasvust, sealjuures vaid mõne üksiku tegevusala puhul käive mullusega võrreldes veidi langes. Kevadest alates hakkab mõju avaldama juba kõrgem võrdlustase, mis viib käivete kasvuprotsendid 2017-2019.aasta keskmisele lähemale.

Tekkinud käibemaksu võlg vähenes eelmise kuuga võrreldes poole miljoni võrra, sealjuures olukorras, kus on alanud Ukraina sõda, mis mõjutab ka meie ettevõtete käekäiku. Käibemaksu võlg ulatus 164 miljoni euroni, mis on 7 protsendi võrra väiksem kui mullu samal ajal. Ühtlasi moodustab see maksude koguvõlast suurima osa ehk 53 protsenti.

Tegevusaladest aitasid veebruaris käibemaksu tasumise kasvule kaasa oluliselt jae- ja hulgikaubandus ning ehitus, kus tasumine suurenes 2021. aasta sama kuuga võrreldes vastavalt 17 ja 26 protsenti. Hulgikaubanduse tõus tulenes tegevusala laiapõhjalisest kasvust, sealjuures enim teravilja ja loomasööda hulgimüügi suurenemisest. Jaekaubanduses mõjutas laekumist positiivselt suuresti mootorikütuste müük, mis valdavalt tulenes hinnatõusust. Samal ajal aeglustus müügi kasv posti ja interneti teel, mis moodustas veebruari seisuga ligi 6,1% kogu jaekaubanduse müügist. Veebruaris oli aga ehituse puhul pöördepunkt, kus müügi kasv kiirenes (30 protsendini), mis tõi kaasa tasumise tõusu mullusega võrreldes nii hoonete ehituses kui ka eriehituses. Seda, kas ehitussektori müügi suurenemine ja tasumise kasvu trend jätkub, näitavad järgnevad kuud.