Uuring: koguni 73% Eesti juhtidest kasutab sõites mobiiltelefoni

Mobiiltelefoniga sõidu ajal rääkimine hajutab tähelepanu ka siis, kui selleks kasutatakse peakomplekti. Foto: Repro

Kuigi kõik justkui teavad, et autojuhtimise ajal tuleks keskenduda ainult juhtimisele, ei suuda enamik eestlasi siiski näppe ega pilku telefonist eemal hoida. Eriti tõsine on see probleem noorte juhtide ja meeste seas, nii selgus If Kindlustuse poolt läbi viidud uuringust.

Uuringus osalenud juhtidest kinnitas ainult 27%, et nad ei kasuta sõidu ajal mobiiltelefoni. Väga tihti kasutatakse telefoni navigatsiooniseadmena või kõnedeks vabakäesüsteemiga. 10% Eesti juhtidest tunnistas, et nad helistavad autot juhtides ka ilma vabakäesüsteemita, 4% ütles, et nad kirjutavad sõnumeid või peavad vestlust, ning 3% võttis omaks veebi sirvimise sõiduki juhtimise ajal.

If Kindlustuse ekspertgrupi juhi Marion Meiuse hinnangul on paljude kindlustusjuhtumite puhul selge, et inimesed on roolis tegelenud kõrvaliste asjadega. Nii mõnedki õnnetused juhtuvad seetõttu, et juht ei pööra teatud hetkel liiklusele mingit tähelepanu.

„Igasugune kõrvaline tegevus häirib juhti keskendumast liiklusele. Näiteks noorte seas on telefoni kasutamine navigatsiooniseadmena väga populaarne, seega on lihtne endale põhjendada, et see ju aitab kaasa teekonna valikule ja ohtude märkamisele. Samas peab juht vaatama eelkõige aknast välja, mitte tuginema lootusele, et ta näeb kõiki ohte kindlasti navigatsiooniseadme ekraanilt,“ selgitas Meius.

Ekspertgrupi juht toonitas, et üha enam on autosõitu kaasatud sõiduki interaktiivsed ekraanid, millega opereerimiseks on vaja nendele tähelepanu pöörata. Oluline on, et ohutuse huvides pöörataks pilku võimalikult vähe teelt kõrvale, rohkem tähelepanu nõudvateks tegevusteks tuleks sõiduk tee äärde seisma jätta.

Noored kasutavad telefone aktiivsemalt

Uuringust selgus, et väga tihti kasutavad autot juhtides telefoni just noored. 18–44aastaste Eesti inimeste hulgast kasutab autot juhtides telefoni koguni 77–80%. 45–54aastaste seas on see näitaja 73% ja 55–65aastaste osas 58%.

Nooremad kasutavad telefone tihti ka navigatsiooniseadmena – kuni 44aastastest Eesti inimestest teeb seda lausa kaks kolmandikku. Kahekümnendates noored kasutavad teistest enam telefoni sõidukit juhtides muusika mängimiseks ja veebilehtede külastamiseks. Ka telefonikõnede puhul ei pea nad nii oluliseks, kas vabakäesüsteem on olemas või mitte.

„Muret tekitab asjaolu, et mida nooremad inimesed, seda rohkem roolis telefoni kasutatakse. Muusika kuulamine telefoni kaudu võib näida süütu tegevusena, aga kui juhtides hakatakse lugusid valima, kaob ka tähelepanu liikluselt,“ mainis Meius. „Kui kõige vanemate vastajate hulgas on alla ühe protsendi neid, kes kasutavad telefoni roolis olles sõnumite saatmiseks, siis noorimate vastajate puhul on see näitaja juba 9%.“

Kuigi autoroolis telefoni kasutamise probleem ilmneb kogu ühiskonnas, puudutab see tõsisemalt mehi. Meestest kasutab sõidukit juhtides telefoni koguni 81%, naiste puhul on see näitaja 64%.

Teistes Balti riikides on olukord üsna sarnane. Leedus kasutatakse küll sõidukit juhtides pisut vähem telefone kui Eestis ja Lätis, kuid laias laastus on see murekohaks kõigi Balti riikide liikluses.

Eestis, Lätis ja Leedus läbi viidud uuringus osales pisut rohkem kui 1000 inimest igast riigist.