Kaugtööd teeb iga viies järvalane

Töötamine kodukontoris. Foto: Shutterstock

Kaugtöötamine on viimastel aastatel oluliselt populaarsust kogunud. Kui kümme aastat tagasi kasutas Eestis kaugtöövõimalust kõigest 7,3% hõivatutest, siis möödunud aastal juba 28% ehk 181 600 inimest. Kaugtööd tegevaid naisi oli 2021. aastal 98 200 ja mehi 83 400.

Statistikaameti juhtivanalüütik Katriin Põlluääre sõnul lisandus aastaga enam kui 26 000 kaugtöötajat. Arvuline tipp saabus möödunud aasta esimeses kvartalis, mil distantsilt töötamise võimalust kasutas lausa 194 500 eestimaalast. „Oma rolli mängis koroonaviiruse laialdane levik, mis muutis inimesed ettevaatlikuks ja suunas paljud kodukontoritesse. Koroona-aastad on näidanud, et paljudel juhtudel saab töö edukalt tehtud ükskõik millisest Eesti otsast või ka välismaalt. Sellest on saanud teatud mõttes uus normaalsus,“ ütles Põlluäär.

Kõige suurem oli kaugtööd tegevate hõivatute osatähtsus Harjumaal (35%), samuti tegi kaugtööd iga kolmas Tartumaal elav hõivatu. Järvamaal tegi kaugtööd 20,7% töötajatest. „Kõige vähem oli kaugtöö tegemine levinud Ida-Viru ja Võru maakondade inimeste seas, kus seda võimalust kasutas vaid 11–13% hõivatutest,“ lisas Põlluäär.

Kagu-Eesti kaugtöökeskuste võrgustiku Kupland projektijuhi Lisanna Elmi hinnangul on kaugtöö tulnud, et jääda. „Ehkki kagueestlased pole veel kõige aktiivsemad kaugtöötajad, siis eemalt töötamise sihtkohana on Kagu-Eesti väga hinnatud. Tore, et järjest rohkem eestimaalasi kaugtöö võimalust kasutavad ja tööandjad seda võimaldavad. Usun, et meil on võimalus maailmale näidata, kuidas kaugtöö ei pea jääma kellelegi kaugeks, vaid saab moel või teisel olla paindliku ja õnneliku elu osa,“ rääkis Elm.

Kõige suurem oli kaugtöö tegijate osatähtsus info ja side (78,3%), finants- ja kindlustustegevuse (76,4%) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse (58,8%) tegevusaladel. Kõige väiksem aga majutuse ja toitlustuse (7,1%), tervishoiu ja sotsiaalhoolekande (8,8%) ning töötleva tööstuse (14,4%) valdkondades.

Kaugtöö tegijad olid enamuses kõrgharidusega ja seda võimalust said endale lubada kõige enam tippspetsialistid (85 500), keskastme spetsialistid (41 400) ja juhid (30 100). Kõige vähem tegid kaugtööd põllumajanduse ja teiste valdkondade oskustöölised (1200), operaatorid (1300) ning lihttöölised (1700).

Lisainfot leiab statistikaameti ja sotsiaalministeeriumi tööturu rakendusest: tooturg.stat.ee.