Politsei keelab vaenuliku sümboolikaga avalikud koosolekud

Möödus 20 aastat ühishaua rajamisest Türil, on 19. juuli 1986. Jälle venib pikk rivi mööda Viljandi tänavat Särevere poole linna piiril asuva mälestuskivi juurde (vt foto). Seekord küll ilma kirstudeta: üksnes kimbud ja pärjad on tulijail käes. Ühishaua kohale on kerkinud kõrge betoonmoodustis, mille õigel ajal valmimiseks on kohalik mees, endine miilits ja sõjaveteran Hugo Nõmmeste pikki tööpäevi teinud. Betoontahukate vahel olev ava on kaetud linaga. Selle eemaldamisel tuleb nähtavale pronksist sõdur, sinel seljas, lahingulipp käes, automaat rinnal ja Vene armee sõduri kiiver peas. Memoriaalkompleksi autorid on skulptor Edgar Viies ja arhitekt Allan Murdmaa. Kuju jalamil on kaks graniitplaati eesti- ja venekeelse tekstiga: «Siia on maetud 83 Nõukogude armee 10. laskurkorpuse võitlejat, kes langesid kangelastena Suure Isamaasõja päevil lahingutes kodumaa eest.» (50 endise sõduri ümbermaetud säilmetest on saanud 83?!) Sõna saavad Suure Isamaasõja veteranide rajoonikoondise nõukogu esimees Eduard Aesma, partei rajoonikomitee esimene sekretär Jaan Martin, endine 15. Järvamaa hävituspataljoni liige kindralmajor Vello Vare. Kõlavad laulud veteranide ansamblitelt Võit ja Rindesõbrad. Pikkadeks aastateks sai Türi linn veel teisegi nii-öelda mälestusmärgi. Türilt taandudes peatusid Läti polgu pataljonid Kirnas, et pidurdada Saksa vägede pealetungi Paide suunas. Jälle käisid verised lahingud, mis kestsid ligi nädala. Kirnas sai 1941. aasta 27. juulil raskelt haavata polgu komandör August Žunis, kes suri Tapa haiglas. Žunise nimi anti 1966. aastal (25 aasta möödumisel 1941. aasta sõjasuvest) Türil ühele tänavale, mis nüüd kannab jälle Hariduse tänava nime. 30 aastat tagasi loodud memoriaalkompleks ühes pronkssõduriga püüab praegugi Türi linna serval möödujate pilke, on alati korrastatud ja kindlasti oluline tähis ümbruses langenud sõjameeste omastele. Foto: Kaarel Aluoja erakogu

Seoses võimalike kogunemistega nii Pronksöö aastapäeval kui ka 9. mail keelab politsei 26. aprillist kuni 10. maini avalikud koosolekud, mis võivad õhutada vaenu ja kus kasutatakse agressori sümboolikat.

Teises maailmasõjas langenute mälestamine ei ole keelatud, kuid seda ei tohi kasutada vägivalla ja vaenu õhutamiseks inimeste vahel.

Politsei keelab 9. mai tähistamisega seotud avalikud koosolekud ja seal sõjasümboolika kasutamise, et vältida provokatsioone. Keelatud on näiteks Nõukogude Liidu ja Vene Föderatsiooni lipud, georgi lindid ja NSVL vormirõivad. Esialgu kehtestatakse keeld Tallinnas ja Harjumaal, ka ei lubata selliseid koosolekuid Ida-Virumaal ning vajadusel laiendatakse keeldu üle Eesti.