Laupäevase Järva Teataja tutvustus

Foto: Järva Teataja

Laupäevane ajaleht kirjutab:

*Paar päeva enne ülestõusmispühi jõudis «Aktuaalse kaamera» õhtuses põhisaates eetrisse lugu sellest, kuidas Pärnumaal nägid Tammiste lasteaia-algkooli lapsed ülestõusmispühade eel tibude munast koorumist ja saavad nüüd neid toita. Tibud koorusid munast riburada, esimene juba üleeelmisel reedel, aga viimane tuli munast välja alles läinud esmaspäeval.

Türi lasteaia Kesklinna maja õppejuht Triin Kaljur istus samal õhtul, kui uudislugu Tammiste tibudest ekraanil oli, teleri ees ja mõtles: «Miks meie midagi sellist ei tee?»

Nädalajagu hiljem oli asi tehtud, sest lasteaeda jõudis kolm restitäit mune: osa neist valged ja teised õrnhelesinised. «Meile saabus 24 uut titat, esialgu on nad veel munade sees ja kosuvad inkubaatoris,» ütles Triin Kaljur rõõmsalt.

Ta lisas, et kui kõik läheb hästi, siis enam-vähem täpselt emadepäevaks peaks munadest kooruma esimene sats väikeseid sule­palle. «Osa on pardimunad ja ülejäänud kanamunad,» täpsustas Kaljur.

*Kively Kohv (29) on klassikaline näide tänapäeva tegusast noorest. Ta hoolib kehakultuurist, peab lugu tätoveeringutest, ülikooliõpingud on läbi, meeldiv töökoht olemas ja seiklustepagasis aastased reisid Austraaliasse ja Uus-Meremaale.

«Elame ainult korra ja ma tahan teha seda, mis mulle päriselt meeldib. Silm peab särama ja tunne peab olema õige,» põhjendab Kively Kohv 2017. aastast pärast õpinguid vaheldumisi töötamist ja maailmas ringi reisimist. «Ausalt öeldes arvasin, et ei leia kunagi tööd, kuhu igal hommikul hea tujuga minna.»

Aga leidis. Praegu töötab Tallinna ülikoolis sotsiaaltöö eriala lõpetanud Kohv Viru vanglas kolmanda üksuse kriminaalhooldusametnikuna. Vähemalt korra kuus käib ta sinivalges vormis ka Järvamaa turvalisuse eest hoolt kandmas. Teisisõnu, kui kesknädalal tähistati abipolitseinike päeva, võis Kively Kohv Paide abipolitseinike rühma värske liikmena südamerahuga pidustustest osa võtta.

*Mitte kõiki noori ei pimesta suurlinna tuled, mõni hindab rahulikumat elukeskkonda ning tuleb elama ja tööle Järvamaale. Et tunnustada selliseid noori inimesi, on Järvamaa kogukonnafond kutsunud ellu noore spetsialisti stipendiumi. Tänavu pälvivad selle aktsiaseltsi Jalax tootmislogistik Maimu Raudsepp ning Järva vallavalitsuse maastiku- ja heakorraspetsialist Marko Mitt.

Marko Mitt ütles, et kuulis sellisest stipendiumist esimest korda ja üllatus siiralt, et lihtsast kodumaakonda tööle asumisest ja hingega töö tegemisest piisab, et tunnustuse osaliseks saada. «See on kahtlemata meeldiv ja tean nüüd edaspidi ise ka sellise pilguga ringi vaadata, et kes kandidaadiks sobiks,» lausus ta.

Kui Mitt on üles kasvanud Järvamaal Järva-Jaanis ja pärast õpinguid Tartu Ülikoolis kodukohta tagasi tulnud, siis Raudsepp on sisserändaja Valgamaalt. Raudsepa hinnangul meeldib talle Järvamaa elukeskkond rohkemgi ja ta tunneb end siin koduselt. «Töö tootmislogistikuna pole küll päris täpselt see, mida ma õppisin, kuid on huvitav, vastutusrikas ja paneb mind proovile ning just see mulle meeldibki,» lausus ta. «Tunnen end kollektiivis vajalikuna, seetõttu sõidan iga päev rõõmuga Paidesse tööle.»

*Järvamaa kutsehariduskeskuse õpilane Annika Meressaar tuli eelmisel nädalal kokkade kutsemeistrivõistlusel «Noor meister 2022» teisele kohale.

Annika Meressaare juhendaja kutseõpetaja Marika Kasvand sõnas, et nad harjutasid mitu kuud ja toidukorvi sisu, mida prae valmistamisel kasutada, oli teada, kuid peatooraine ja täpne ülesanne selgus alles võistluspäevale eelnenud päeval. Oli küll teada, et peatooraine valitakse kolme võimaluse – kana, küüliku või pardi hulgast.

Finaali päeval sai Annika Meressaar lasta oma fantaasial lennata, arvestama pidi üksnes sellega, et domineerima peab porgand ning valmistada tuleb kolm soolast suupistet ja üks magus suupiste. «Mina lähtusin sellest, et lihtsuses peitub võlu, ega teinud endale asja liiga keeruliseks,» ütles ta. Annika Meressaar lubas ka edaspidi ennast proovile panna ja selleks on ta juba saanud ka pakkumisi. Tõenäoliselt osaleb ta juuni alguses Grillfestil, seda küll mitte üksi, vaid sõpruskonnaga.

*Kõige enam laenutusi maakonna ühe elaniku kohta on Võrumaal, Tartumaal, Hiiumaal, Põlvamaal ja Lääne-Virumaal.

Võimalik, et järvalased võtavad selles tabelis peatselt teistele järele, sest tänavu on trükist ilmumas või juba ilmunud mitu raamatut, mis kajastavad Järvamaa eluolu või on selle kirjutanud järvalased. Niisiis on põhjust neid trükiseid raamatukogudest nõutama hakata.

Tänavu esimeses voorus jagas kultuurkapital projektidele ligi kuus miljonit eurot toetusraha, nende hulgas ka Järvamaalt esitatud taotlusele.