Metsaomanikel on aeg külvata või istutada metsa

Kuusikede istutamine. Foto: Mihkel Maripuu

Keskkonnaamet paneb metsaomanikele südamele, et metsade uuendamine on nende oluline kohustus.

„Metsade kiiremaks uuendamiseks tuleb raiesmikele ja hukkunud metsaosadele istutada uued puutaimed või külvata seemned. Ühtlasi on oluline noorte puutaimede eest edaspidi hoolitseda, et uus metsapõlv saaks kenasti sirguda. Selleks tasub niita puutaimede ümbert kõrgeks kasvavat rohtu, mis võib noored puutaimed lämmatada,“ ütles Keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Olav Etverk.

Metsade uuendamist kontrollib Keskkonnaamet igal aastal. Vajadusel tuletab amet seda metsaomanikele ka meelde märgukirja või ettekirjutusega.

2021. aastal hindas Keskkonnaamet metsade uuenemist kokku 8162 hektaril. Sellest 3867 hektarit olid üle viie aasta vanused raielangid, kus metsaseaduse järgi peab noor mets juba kasvama. Nõuetekohaselt polnud mets uuenenud 16%-l ehk 636 hektaril üle viie aasta vanustest lankidest. Amet saatis metsaomanikele 22 märgukirja, tegi 8 ettekirjutust ja algatas 3 haldusmenetlust juhtudel, mille puhul polnud metsa uuendatud.

Kevadisel kiirel metsaistutusajal on oluline, et iga kasvatatud taim jõuaks elusana sobilikku kasvukohta. Arvestades eelmist männikärsakale soodsat suve, tuleb mõelda ka istutatud taimede kaitsmisele kahjurite eest.

Keskkonnaameti metsaosakonna juhataja sõnul tasub metsaomanikel oma metsades liikudes panna tähele ka teisi võimalikke metsakahjustusi. „Kui metsaomanik märkab oma keskealises või vanemas kuusikus kuuse-kooreüraski kahjustusi – näiteks näripuru elusatel puudel – palume kindlasti esitada metsaregistri kaudu metsakahjustuse teatise. Nii teab meie spetsialist teha seal metsakaitseekspertiisi ja seada kahjustuse likvideerimiseks vajalikud tööd ja tingimused,“ ütles Olav Etverk.

Keskkonnaamet tänab vastutustundlikke metsaomanikke ja soovib neile metsade eest hoolitsemiseks jõudu.

· 2022. aasta kevadisteks metsaistutuseks on Eesti taimlates 37,3 mln taime – nendest kuusetaimi 18,5 mln, männitaimi 13,4 mln ja kasetaimi 4,8 mln. Seda on 0,4 mln taime rohkem kui eelmisel aastal.

· 2021. aastal turustati meil 41,3 mln metsapuutaime. Nendest moodustasid kuusetaimed 53%, männitaimed 35% ja kasetaimed 10%. Võrreldes 2020. aastaga turustati mullu 1 mln taime enam. Viie aasta tagusega võrreldes kasutati mullu 10 mln taime enam.

· Eelmisel aastal toodi meile Euroopa Liidu liikmesriikidest 4,9 mln metsapuutaime, millest 85% moodustasid kuusetaimed.

· Mullu viidi Eestist välja 0,6 mln metsa istutamiseks sobivat taime. Võrreldes eelnenud aastaga on taimede väljavedu vähenenud 0,4 mln taime võrra. Väljaviidud taimedest 70% olid hariliku kuuse taimed.