Riigikontroll: kohalike teede ehitamisel on puuduseks võimalike takistuste vähene ettenägemine ja hõre järelevalve

Moonakülas algasid teetööd. Foto: Ain Liiva

Kohalike teede ehitamisel on nõrgaks kohaks võimalike takistuste vähene ettenägemine ja hõredavõitu järelevalve, leiab Riigikontroll oma täna avaldatud auditiaruandes. 

Aastatel 2019–2021 kohalikel teedel tehtud 18 ehitus- ja remonditöödest seitsme puhul tuvastas Riigikontroll, et omavalitsused pole olnud võimalike riskide maandamisel piisavalt hoolsad. Audit näitas, et hooletu suhtumise tõttu probleemide ennetusse võib teede ehitus või remont minna omavalitsuse jaoks kallimaks ja vigade kõrvaldamine ajamahukaks.

Riigikontroll analüüsis ka kvaliteediprobleemide tõttu avalikkuse tähelepanu pälvinud töid nagu Rakvere linna Moonaküla kvartali teede ja Tartu linna Vanemuise tänava renoveerimine. Uuriti, kas omavalitsused on teinud endast oleneva, et olulisi riske maandada ja probleeme ennetada. Selgus, et mitte alati ja riskijuhtimise tase oli omavalitsustes ebaühtlane.

„Probleemid tööde kvaliteedis on sageli tingitud vähestest eeluuringutest või ekspertiisi tegemata jätmisest ehitustööde planeerimisel,“ tõdes riigikontrolör Janar Holm. „Ootamatusi saab hea eeltööga vähendada.“ Audit näitas, et oli töid, kus ebapiisavate eeluuringute tõttu avastati ehituse käigus, et projekteeritud lahendus ei sobi kokku naaberkinnistutega või pidi ehitusmahtu suurendama, kuna avastati maa-aluseid rajatisi, mille olemasolu tuli üllatusena.

Riigikontroll leiab, et kohalike teede ehitus vajab mitmel pool hoolsamat omanikujärelevalvet. Paraku olid omanikujärelevalve lepingutes kriitilised küsimused mõnes omavalitsuses lahti kirjutamata või nappis neis konkreetsust – näiteks jäi liiga üldiseks järelevalveinseneri kohalviibimise, materjalidest kontrollproovide võtmise ja analüüsi korraldus. Sagedaseks puuduseks oli samuti ehituse kehv dokumenteerimine, sealhulgas ehituse töökoosolekute puudulik protokollimine. Seetõttu jäi ebaselgeks, miks oli otsustatud esialgset lahendust ehituse käigus muuta või mis oli tinginud lisatööde vajaduse.

Riigikontroll juhib tähelepanu, et omavalitsused peaksid teadvustama, mis on teedeehituses suuremad riskikohad, ja nõudma lepingutes, et järelevalveinsener viibiks kõigi suurema riskiastmega tööde ja proovide võtmise juures. Samuti tuleks omanikujärelevalve tegijalt nõuda talle lepinguga pandud kohustustega ehitusprotsessi dokumenteerimist viisil, et protsessi käigus toimunut on võimalik kontrollida. Lisaks tuleks omavalitsuse esindajal sekkuda kohe, kui on näha, et omanikujärelevalve talle pandud nõudeid (sh dokumenteerimise osas) ei täida.

„Omavalitsused loodavad tellijana mõnikord liialt lepingupartnerite asjatundlikkusele ja heale tahtele,“ kommenteeris riigikontrolör Janar Holm. „Seetõttu jäävad lepingutes nõuded projekteerijale, ehitajale või omanikujärelevalve tegijale üldsõnaliseks või siis ei kontrollita, kas need nõuded ka täidetud on.“ Riigikontroll leiab, et sel moel võetud risk ei pruugi end õigustada. Teatud ootamatused on ehitamisel paratamatud, ent kui nende ilmnemisel on omavalitsuse huvid nõrgalt kaitstud, võib juhtuda, et ehitus läheb omavalitsuse jaoks algselt plaanistust märksa kallimaks või lõppeb oluliselt hiljem. Kallimaks või üle tähtaja läks ehitus kokku 12-s analüüsitud töös.

Riigikontroll on arvamusel, et riskide parem ennetamine ja maandamine ei eelda omavalitsuselt tingimata olulist lisakulu, vaid võimalike esilekerkivate takistuste äratundmist ning projekteerijale, ehitajale ja omanikujärelevalve tegijale antud selgeid suuniseid ja nende täitmise kontrollimist. Mitmes omavalitsuses kohtas selle osas ka mõistlikke lahendusi ning nende levikut tuleks Riigikontrolli arvates soodustada. Näiteks võiks Eesti Linnade ja Valdade Liit koostada tüüptingimused nii tööde tehnilise kirjelduse kui ka lepingute jaoks, teha need veebis kättesaadavaks ja hoida ajakohasena.

Riigikontroll leiab, et Transpordiameti järelevalve kohalike teede ehituse üle peaks keskenduma juhuvalikuga leitud objektide asemel suurematele ja kallimatele ehitustele. Amet alustas järelevalvega 2019. aasta teises pooles ja on kontrollinud selle ajaga ca 10–15 objekti aastas. Põhiosas on objektid võetud riigihangete registrist juhuvalikuga. Üle poole kontrollidest on lõppenud mõne puuduse avastamisega, milleks on kõige sagedamini olnud ebapiisava paksusega aluskiht. Riigikontrolli arvates ei ole juhuvalik kontrolliobjektide leidmiseks parim viis. Seda just järelevalveressursi tõhusa kasutamise mõttes, kuna suuri ehitusobjekte ja tihedama liiklusega aladelt ei ole kontrolli sattunud.

Kohalikke teid oli 2021. aastal ca 23 300 km, millest enamik (77%) olid maanteed ehk väljaspool suuremaid asulaid (linnad, alevid, alevikud) paiknevad teed. Liikluskoormus kohalikel teedel koondub suuresti aga asulatesse, kus pooltel tänavatel on liiklussagedus vähemalt 2000 autot ööpäevas. Väljaspool asulaid on liiklussagedus ca 90% teedel alla 500 auto ööpäevas. Aastatel 2019–2021 kulutasid KOVid teehoiule aastas ca 170 miljonit eurot, millest teede ehituse ja remondi peale kulus keskmiselt 57%.

Teedeehituse olulisemad riskid on puudulikud lähteandmed tööde ettevalmistamisel ja ehitusprojekti koostamisel, vead ehitusprojektis, projektile ja kvaliteedinõuetele mittevastav ehitamine ning ehitusvigade avastamata jäämine garantiiajal. Auditis analüüsiti, kuidas on omavalitsused neid riske juhtinud. Auditeeritud omavalitsused olid Tallinn, Tartu linn, Lääne-Harju, Rakvere linn, Kohtla-Järve, Märjamaa, Luunja, Rõuge, Tori, Viimsi. Analüüsitud tööde rahaline maht jäi vahemikku 0,07–1,5 miljonit eurot.