2021. aastal leiti Eesti turult 16 ohtlikku toodet

Teisipäevane turg on piisavalt rahvarohke, sest madalad hinnad peibutavad. Mida rohkem päevad nädala lõpu poole veerevad, seda märgatavam on hindade kerkimine. Kõige kallim on turukaup laupäeval ja pühapäeval. Foto: Urmas Luik

Eelmisel aastal teavitas Eesti läbi RAPEX kiirhoiatussüsteemi 16 ohtlikust tootest, mis puudutasid isikukaitsevahendeid, mootorsõidukeid ning nende osi, teatab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

Eesti teavitas läbi RAPEX kiirhoiatussüsteemi 2021. aastal kuueteistkümnest meie turult leitud ohtlikust tootest ning koostas 189 vastusteadet, millest enamus puudutasid mootorsõidukeid ja nende osi. Võrdluseks näiteks Läti teavitas kolmeteistkümnest (51 vastusteadet) ja Leedu kuuekümne neljast ohtlikkust tootest (105 vastusteadet). Eesti peamiseks teavitatud tooteliigiks oli isikukaitsevahendid (94% teavitatud teadetest). Teavitatud toodetest 15 olid kaitsemaskid ja 1 talvine klaasipesuvedelik (toode sisaldas suures koguses metanooli - rohkem kui 28% massist).

Takistamaks ohtlike toodete levikut ning suurendamaks koostööd liikmesriikide turujärelevalveasutuste vahel on Euroopa Komisjon loonud kiirhoiatussüsteemi RAPEX („Safety Gate“ süsteem). Kiirhoiatussüsteem võimaldab 30 riigi (ELi riigid ning Island, Liechtenstein ja Norra) ametiasutustel jagada teavet ohtlike toodete vastu võetud meetmete kohta. Tooted, mille kohta on nimetatud süsteemi kaudu teavitatud, võivad põhjustada erinevaid riske, sh lämbumist, kägistamist, kuulmis- või nägemiskahjustusi või kemikaalide põhjustatud ohte, aga ka turvariski või keskkonnariske jms.

Hiljaaegu avaldas Euroopa Komisjon 2021. aasta ülevaate kiirhoiatussüsteemi RAPEX kaudu teavitatud ohtlikest toodetest. Aruandest selgub, et liikmesriigid on 2021.a teavitanud 2142 ohtlikuks osutunud tootest mis on jäänud eelmise 5 aasta tasemele ning andnud 4965 korral tagasisidet (nn vastusteade) RAPEX-i kaudu teavitatud toote avastamisest ka oma liikmesriigis. 2021. aasta enimteavitatud kategooriad olid „mootorsõidukid” (26% teadetest), millele järgnesid „mänguasjad” (20% teadetest) ja “elektriseadmed ja varustus” (9% teadetest). Hoiatustes kõige sagedamini teatatud riskiliigid olid üldvigastuste oht (mis on üldiselt seotud mootorsõidukitega) ning kemikaalidest tingitud oht (nt plastist leitavad ftalaadid või metallides sisalduv plii jms). Nagu ka aastal 2020, oli 2021. aastal hoiatustes endiselt väga sageli riskiliigiks “terviserisk/muu”. Seda tüüpi riski võib enamasti tuvastada COVID-19-ga seotud ohtlikest toodetest teada andvatest hoiatustest (peamiselt kaitsemaskid). Need moodustasid 2021. aastal 6% hoiatuste koguarvust. Detailsest ülevaatest selgub ka, et 2021. aastal oli enimteavitatud toodete päritoluks märgitud Hiina (48%) ning teisena EL/EMP liikmesriigid (27%).

Ole teadlik ning püsi kursis toimuvaga

Euroopa Komisjon avaldab iganädalaselt kiirhoiatussüsteemi RAPEX avalikul veebilehel ülevaate turul tuvastatud ohtlikest toodetest.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on alates selle aasta algusest oma kodulehele lisanud „Ohtlike toodete registri“, kus kajastuvad Eesti turult avastatud tooted, mille puhul on kahtlus, et need on Eesti tarbijateni jõudnud. Iga toote juurde on lisatud link RAPEX-i või tootja teatele.

Samuti avaldab amet teavet ohtlikest toodetest oma Facebook-i lehe vahendusel (k.a venekeelsel lehel).

Ohtliku toote omamisel tuleb lõpetada selle kasutamine ning pöörduda müüja poole edasiste juhiste saamiseks.

Kui on tuvastatud, et toode kujutab endast ohtu, peab ettevõtja sellest teavitama vastutavaid ametiasutusi ja võtma vajalikud meetmeid kahju ärahoidmiseks. Euroopa Komisjon on välja töötatud suunised „Tagasinõudmisprotsess A ja O“ ja ühtne tagasinõudmise teate soovitatava vormi. Info on leitav TTJA kodulehel.