/nginx/o/2016/02/01/4956973t1h1478.jpg)
/nginx/o/2022/04/27/14512170t1h9bb5.jpg)
Türi linna Viljandi, Paide või Rapla poolt autoga sisse sõitjad on küllap juba ammu harjunud sellega, et linna piiril olevate tervitustahvlite juures puhkevad kevadel õide mitmevärvilised kevadlilled. Tänavu jäid tahvlite juures olevad peenrad tühjaks. Ja sugugi mitte haljastajate tegemata töö tõttu.
Türi Halduse aednik Ele Schiff sõnab, et lilleilu ootas ta juba ammuilma, ent kui lumi peenardelt lõpuks kadus ning ta asja lähemalt uurima hakkas, siis selgus, et maapinnast midagi tärkamas polegi. «Sügisel panime peenrad silmini lillesibulaid täis, nüüd ei tule sealt midagi,» sai Schiff vaid nentida.
Juhul kui kõik läinuks plaanipäraselt, ilutseksid tervitustahvlite alused peenrad varajaste tulpide ja Armeenia kobarhüatsintide õieilus, ent praegu võib seal silmata mõnda üksikut krookust.
Kõige selle põhjuseks on loomariigi aplad esindajad, kes on kolmes peenras sõna otses mõttes puhta töö teinud. «Ühes linna otsas sõid mügrid, teises otsas hiired ja kolmandas otsas tegid puhta töö kitsed. Varajased tulbid oleksid nüüd juba hakanud värvi näitama, aga need olid südamikuni maha söödud, nii et sealt ei tule enam mitte midagi,» lausus Ele Schiff kahjutundega. Linna Rapla-poolses otsas oleva ringtee keskel läksid küll mõned krookused õitsema, ent see oli ka kõik, mis oli hiirte laastamistööst järele jäänud.
Ele Schiff on sellise avastuse tõttu nüüd üsna nõutu ega teagi, kuidas või mil moel olukorda kiiresti lahendada. Et linna sissesõidud siiski kevadiselt rõõmsaks muuta, tuleb tõenäoliselt juurde tellida võõrasemade taimi ning need tulpide ja kobarhüatsintide asemel mulda torgata. Pole muidugi kindel, et needki sinna pidama jäävad. Omas aias on Schiff kitsede maiustamisest tekkinud kahju korduvalt täheldanud. «Aga linna peenardes pole siiani kordagi midagi sellist olnud! Eks seetõttu, et nii lumerohke talv oli, harjusid kitsed linna käima ja nüüd on täielik kaos,» ütles ta.
Ometi on kevadpealinnas juba värvirikast lilleilu märgata, sest viimastel paaril nädalal on linnaruumis asuvates lillekastides ja amplites koha sisse võtnud võõrasemade taimed.
Ka kesklinnas asuvas peenras vaikselt pead tõstvad tulbid ja hiidlaugud, mis eelmisel kevadsuvel uhkete õisikutega pilku püüdsid, on Schiffi ütlust mööda talve kenasti üle elanud ja pakuvad linnapildis rõõmu ka tänavu. Kesklinnas võib juba näha, et kaubakeskusest üle tee asuva autoparkla servades on kaks täiesti uut istutusala. «Võtsime heki ja muru kahest kohast üles ning katame need pinnad millegi rõõmsamaga. Ilmselt mõne ilupuu ja -põõsa või püsikutega. Sügisel paneme lillesibulad maha ja loodetavasti tulevad need kevadel kenasti üles,» selgitas Ele Schiff.
Praegu parkla servas olevad lillekastid viiakse sealt ära eesmärgiga tõmmata kastidelt tähelepanu uutele istutusaladele. Kasutult kastid seisma ei jää, sest need viiakse Oisu, Väätsale ja Kärusse, kus need lilledega täidetakse.
Maakonnakeskuses Paides algas käesoleval nädalal samuti kibe istutustöö, sest mitmed ruutmeetrid peenraid ja klumpe ning lillekonteinereid on võõrasemaistikute ootel. Linna aedniku Hedi Jürgeni selgitusel võtab ta ette nii-öelda traditsioonilise istutusringi. Võõrasemad rõõmustavad silma linnapildis neis kohtades, kus eelmistelgi kevadetel.
Ent midagi on ka teisiti, sest Lembitu pargi peaallee, mille servades on siiani kasvanud hostad, annab nüüd selle ruumi võõrasemadele, mis muudab allee üldmulje erksamaks ja värskemaks. «Hostad on seal laiutanud juba aastaid, koristasime need eest ära,» märkis Jürgen. Ajaks, mil kevad suve vastu vahetub, tärkavad Lembitu pargi istutusaladel suvelilled. Nii nagu igal aastal, tulevad ka tänavu tänavapostide külge lilleamplid, mis Jürgeni ütlust mööda on juba tellitud ning hakkavad linnapilti ilmestama Tallinna ja Raudtee tänava ääres.
Eelmisel kevadel Pärdi aia Väike-Aia tänava poolsesse külge rajatud roosipeenar on Hedi Jürgeni ütlust mööda talve edukalt üle elanud ja osalt on roosiistikud juba rohetamaski. Veidi pääses eelmisel aastal mõningaid põõsaid kimbutama roosirooste, ent kuna jaole saadi õigel ajal, siis suuremat kahju ei tekkinud. Silma tuleb haljastajatel neil «White Coveri» nime kandvatel roosipõõsastel ikka peal hoida.
Kui eelmisel aastal oli Jürgenil abiks Räpina aianduskoolis aednikuks õppiv Janne Sassiad, kes tegi sel moel linnahaljastuses oma praktikatööd, siis tänavu on tema parem käsi ukrainlanna Alina. «Ta õpib kaugteel edasi oma koduülikoolis ajalugu, ent päeva esimeses pooles käib mulle abiks ja panustab Paide linnapildi kaunimaks muutmisse,» ütles Hedi Jürgen.