Suve keskel tunnistatakse Paide idaosast leitud asulakoht ilmselt arheoloogiamälestiseks

Copy
Paide linn 1683. aasta S. Waxelbergi kaardil. Rahvusarhiivis hoiul olevalt kaardilt on näha linnust ja vallikraavi, lisaks linna tänavate võrgustikku, mis on suuresti tänapäevani säilinud.
Paide linn 1683. aasta S. Waxelbergi kaardil. Rahvusarhiivis hoiul olevalt kaardilt on näha linnust ja vallikraavi, lisaks linna tänavate võrgustikku, mis on suuresti tänapäevani säilinud. Foto: Muinsuskaitseamet

Muinsuskaitseamet ootab 3. juuniks paidelaste kirjalikke arvamusi ja vastuväiteid Paide vanalinna idaosast leitud asulakoha mälestiseks tunnistamise ja sellele kaitsevööndi määramise kohta, Muinsuskaitseamet annab sellesisulise käskkirja eelnõu kultuuriministrile üle eeldatavalt juulis.

Kultuuriministri määruse eelnõu seletatakse, et kõnealune asulakoht paikneb Paide linna idaosas 35,29 ha suurusel alal. Põhjas ulatub asulakoht Tallinna tänava keskosani, idas Parkali tänavat ääristava hoonestuseni, lõunas Pika ja Karja tänavate ristmiku piirkonnani ja läänes Suur-Aia ning Väike-Aia tänavate läänepoolse hoonestuseni. Teadaolevate andmete põhjal on asulakoht tervikuna alates 13. sajandist olnud järjepidevalt kasutusel.

Muinsuskaitseseaduse kohaselt on riikliku kaitse alla võtmise eelduseks, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus.

Tagasi üles