Peatu, vaata, veendu – jalakäijana ohutuma sõiduteeületuse nimel

Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Liiklusturvalisus algab liiklejate vastastikusest märkamisest ja üksteisega arvestamisest.

Ilusad kevadilmad toovad teedele ja tänavatele üha rohkem liiklejaid. Paraku on tänavune kevad toonud kaasa raskeid õnnetusi jalakäijatega, seda just sõidutee ületamisel, kirjutab Diana Okas Transpordiameti ennetustöö osakonnast.

Seepärast tuleb arvestada, et ükskõik, kui ohutuks muudetakse teede ületuskohad, jäävad jalakäijad liikluses alati nõrgemaks osapooleks. Kutsun kõiki jalakäijaid ja sõidukijuhte üles tähelepanelikkusele, seda just eriti reguleerimata ülekäiguradade juures.

Järgnevalt mõned lihtsad tõed jalakäijatele, mida ohutuma liiklemise nimel tasub ka lastele meelde tuletada!

Sebra ega valgusfoor ei pruugi peatada sõidukit.

Turvatunne, mis tekib rohelisest fooritulest või jalakäijate ülekäigurajast, võib olla petlik. Enne reguleerimata ülekäigurajal sõidutee ületamist peab jalakäija hindama läheneva sõiduki kaugust ja kiirust, andma juhile võimaluse sõidukiirust sujuvalt vähendada või sõiduk peatada. Jalakäija peab veenduma, et juht on teda märganud ning sõidutee ületamine on ohutu. Sama kehtib ka fooriga ülekäiguraja puhul.

Püüa saavutada sõidukijuhiga silmside!

Jalakäijana tasub arvestada, et sõidukijuht ei saa sõidukit hetkega pidama. Ka võib ere päike juhti pimestada ning ta ei pruugi ootamatult sõiduteele astuvat jalakäijat märgata.

Millele enamus lapsed ja osad täiskasvanud ei mõtle on juhi reageerimise aeg. Tähelepanelikul juhil on see 1 sekund, mille jooksul sõiduk läbib linnakiirusel 14 m. See on maa, kus juht ei ole veel piduripedaali vajutanudki. Alles peale seda algab pidurdamine. Füüsikaseaduse järgi on sõiduki peatumisteekond sõidukiirusel 50 km/h kuival asfaldil ligi 28 m, märjal 38 m ning lumisel suisa 62 m.

Lapsega koos liigeldes arutlege kui kaugel peab olema sõiduk, et juhil oleks teele astujat märgates võimalik sõiduk peatada. Kindlasti mõõtke need meetrid ka pikkade sammudega välja, et lapsel oleks võimalik paremini aru saada - see võib olla talle hindamatuks abimeheks otsustamisel, kas hakata sõiduteed ületama või mitte.

Peatu, vaata, veendu!

Lapse tähelepanu on kerge hajuma ning vana hea õpetus „teed ületades vaata kõigepealt vasakule“ kipub ununema või pooled segamini minema. Turvalisemaks teeületuseks tasub teeületuse eel kõigepealt lihtsalt seisma jääda. Nii saab rahulikult mõlemale poole vaadata ning ületada tee siis, kui sõidukit ei lähene või see on piisavalt kaugel.

Klapid peast ja pilk telefonist välja!

Liigeldes on vaja olla väga tähelepanelik ning kasutada ohutuse tagamiseks oma kuulmise ja nägemise meeli. Liiklemise ajal millegi muuga tegeledes võib juhtuda liiklusõnnetus, sest siis ei märka me täielikult enda ümber toimuvat ning ohud jäävad märkamata.

Ole eeskujuks!

Lapsega liigeldes juhtige pidevalt tema tähelepanu sellele, kuidas ise liiklust jälgite ning olukordi hindate, siis õpib seda tegema ka tema. Rääkige lapsega ja selgitage talle „miks“ vastuseid!

Turvalist ja üksteisega arvestavat liiklemist!