Vanemuise teatris toimub A. H. Tammsaarele pühendatud päev

Copy
Vanemuise kontserdimajas.
Vanemuise kontserdimajas. Foto: Elmo Riig / Sakala

Neljapäeval, 5. mail kell 15 on kõik huvilised oodatud Vanemuise suure maja fuajeesse Tammsaare päevale. Ooperi „Põrgupõhja uus Vanapagan“ maailmaesiettekande eel räägivad Tammsaarest helilooja, kirjandusteadlased ja ooperi lavastusmeeskond.

Teemapäeva peaettekande teeb kirjandusteadlane ja Tallinna Kirjanduskeskuse (Tammsaare, Undi ja Vilde muuseumid) direktor Maarja Vaino, kelle uurimistöö keskendub ennekõike A. H. Tammsaare isikule ja loomingule.

„Põrgupõhja uus Vanapagan“ on A. H. Tammsaare viimane romaan, mis ilmus 1939. aasta hilissügisel. Vaid mõned kuud hiljem sai kirjanik oma töölaua taga südamerabanduse ja suri. Maarja Vaino tõdeb oma ettekandes „Vastust oodates“, et selle valguses on romaani peamine küsimus – kas lunastus on võimalik? – eriti tähenduslik.

Vaino kirjeldab, et romaanis lunastusküsimusega tegelemine ei tulene aga ainult Tammsaare huvist teoloogiliste paradokside vastu. Tammsaaret häiris teise maailmasõja eelne õhustik, aina hullumeelsemaks muutuv maailm, kus näis, et inimlikkusele ei olegi enam kohta.

„Seetõttu ehitas kirjanik oma romaani üles paradoksidele – kuna maailm näis olevat pahupidi pööratud, asjad ei näinud olevat enam need, mis peaksid olema, sõnad ja teod ei kattunud enam. Paradoksid väljenduvad „Põrgupõhja uues Vanapaganas“ nii keelelisel tasandil kui ka selles, et Jürka, kes peaks olema põrguvürst, on tulnud inimesi päästma,“ arutleb Vaino.

Missuguse kuue saab eesti kirjandusklassika tähtteos Vanemuise teatri ooperilaval, arutlevad paneeldiskussioonis ooperilavastuse helilooja Ardo Ran Varres, lavastaja Vilppu Kiljunen, Vanemuise muusikajuht ja dirigent Risto Joost ning lavastuse kunstnik Iir Hermeliin.

Päeva juhib Tartu Ülikooli kirjanduse ja teatriteaduse osakonna juhataja professor Arne Merilai.

Vanemuise suure maja uksed on avatud alates kell 14.30. Avasõnad kõlavad kell 15.

Üritus on tasuta. Huvilistel palume üritusele registreeruda.

Tagasi üles