T, 7.02.2023
Valge-toonekurgedelt võttis elu kindlalt inimkäsi
Päästjad võtsid pesadel mune kaitsnud, kuid läbi pesa tulistatud kuulidest hukkunud valge-toonekured uurimiseks alla. Foto: Virge Võsujalg
Anne Põder
, ajakirjanik
Valge-toonekurgedelt võttis elu kindlalt inimkäsi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
  • Kurjategija jälgedele juhtiva vihje eest pandi välja 500 eurot
  • Uus päev tõi juurde ühe hukkunud linnu
  • Alustatud on kriminaalmenetlus, mis võib süüdlase viia ka vanglasse

Pühapäeva varajastel hommikutundidel leidsid inimesed Türi vallast Türilt Väätsale viiva tee äärest ja Änari külast tapetult seitse pesal olnud täiskasvanud valge-toonekurge. Tartu maaülikooli loomakliinikus tehtud ekspertiis kinnitas, et kõik kured on tapnud inimkäsi tulirelvast.

Eile lisandus teateid tapetud kurgedest veelgi ja nendele juhtumitele reageeris alustatud uurimisega tegeleva ametkonnana keskkonnaamet.

Ringkonnaprokurör Merike Lugna ütles, et antud teemal on alustatud kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahv 357 lõike 1 alusel kaitstava loodusobjekti kasutamise või kaitse nõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud kaitstavale loodusobjektile olulist kahju. «Menetlust viib läbi keskkonnaamet ja seda juhib prokuratuur. Kuna tegemist on keskkonnakuriteoga, siis juhib menetlust prokurör Indrek Kalda,» täpsustas ta.

Nimetatud kuriteo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.

Keskkonnaameti Järvamaa büroo juhataja Janely Berg ütles, et vihjed ei osutunud õnneks tõeks. «Pesad, mida kontrollimas käisime, olid tühjad ja nende ümbruses puudusid viited kuritööle või siis leidsime eest elus linnud. Leidsime vaid ühe linnu, kes võis olla volbriöö sündmustes viga saanu, kuid lihtsalt suri hiljem,» selgitas ta. «Tema läheb veel ekspertiisi.»

Bergi ütlust mööda on keskkonnaamet alustanud menetlust kaheksa toonekure kohta, kelle surm polnud loomulik, vaid saabus inimkäe tõttu. Juhtum on seda võikam, et linnud on tapetud pesitsurahu ajal pesadel järglasi haudumas, mistõttu jäävad pojad koorumata rohkem kui kümnest pesadesse jäänud munast.

Janely Berg lisas, et asjaga tegeleb edasi keskkonnaameti uurimisosakond, kes selgitab praegu välja juhtumi täpsemaid asjaolusid. «Seoses uurimisega ei ole kõiki detaile võimalik avalikustada, sest eesmärk on teo toime pannud isik või isikud tabada,» lausus ta.

Õõvastavad sündmused hakkasid hargnema pühapäeva hommikupoolikul, kui Eesti metsloomaühingu juhatuse liige Virge Võsujalg sai teate, et Türi vallas Raademetsa risti juures asuva kurepesa all lamab lind ja teine on kahtlaselt liikumatult pesal.

Võsujalg avastas maas lebanud kurel silmanähtava kuulihaava. «Katsudes oli näha, et veri polnud veel päris hüübinud. Sellest järeldasin, et tegu võis olla varajastel hommikutundidel toime pandud kuritööga,» lausus ta.

Nagu hiljem selgus, kuuldi ümbruskonnas laske meenutavaid helisid kohe pärast päikesetõusu.

Raademetsalt edasi Väätsa poole sõites leidsid kohalikud veel ühe kurepesa, millel lebas liikumatult lind, ja seejärel tulid teated juba ka Väätsale viiva tee äärest, et sealgi on pesa all lind maas ja teine ripub üle pesa serva. Neljandast pesast Änari töökoja hoovis teatasid inimesed siis, kui teave juhtunu kohta hakkas sotsiaalmeedias levima ning töökoja omanik leidis päev varem veel rõõmsalt pesa ümber askeldanud linnud pesa alt maast surnuna.

Türi-Väätsa tee äärde jäävate pesade ümbruses tiirutas pühapäeva keskpäeval vaid üksik toonekurg, kes oli tõenäoliselt seal pesitsenud kolmest paarist ainus ellujäänu. Õnne oli ka Änaris elumajade läheduses pesitsevatel lindudel, kelle eluküünalt ei kustutatud tõenäoliselt seetõttu, et seda võinuks tunnistama sattuda mitu silmapaari.

Virge Võsujalg kutsus välja päästjad, politseinikud ning keskkonnainspektorid jõhkrat kuritööd tunnistama ja menetlust alustama. Päästjad võtsid surnud linnud alla kolmest pesast ning avastasid ühest viis ja teisest neli muna. Ühes pesas mune polnud. Änari pesa oli hõivanud juba uus kurepaar, kes loopis sealt hukkunud lindude mune alla. Seega hävines ühtekokku üle kümme muna.

Türi päästekomando meeskonnavanem Harri Valder ütles, et nad on peadesse või traatidesse takerdunud toonekurgi ennegi redeliga alla toonud, kuid enamasti on need siiski olnud õnnelikud lood, kus lind on elama jäänud. Tapetud lindude allatoomisega pesadelt pole nad kokku puutunud.

Osal pesast alla toodud lindudel puudusid kuulide silmaga nähtavad väljumishaavad, kuid selge oli see, et loomulikku surma polnud nad surnud. Keskkonnainspektorid kogusid surnud linnud kokku ja saatsid Tartu maaülikooli loomakliini­kusse doktor Madis Leivitsa juurde ekspertiisi.

Madis Leivits ütles, et uurimise huvides ei saa ta palju avaldada, kuid kinnitas, et kõik temani jõudnud linnud on tapnud inimene ning nende kehasid olid läbistanud või sinna kinni jäänud tulirelvast pärinevad kuulid. «Valge-toonekured kuuluvad kolmanda kategooria kaitsealuste linnuliikide hulka. Nad pole Eestis haruldased ja nende populatsioon on heas seisus, aga et paljudes Euroopa paikades pole olukord nii hea, siis lähevad nad ikkagi direktiivi alla,» lausus ta.

Seega on Leivitsa ütlust mööda ilmselgelt tegemist uurimist nõudva kuriteoga. Samas tõi ta näiteks Eestis olnud juhtumeid, kus esimesse kaitsekategooriasse kuuluva GPS-seadmega kotka tapmise eest on määratud kahjutasu 1200 eurot. Võib vaid oletada, kui palju maksab ühe kolmandasse kaitsekategoori­asse kuuluva valge-toonekure elu. «Põhja-Ameerikas arvestatakse kõige kõrgema kategooria linnu tapmise eest kahju hüvitamise summaks vähemalt 10 000 USA dollarit. Keskkonnaalaselt pole rahaline karistus kuigi suur ja enamik selliseid juhtumeid liigitub väärteoks,» selgitas ta.

Kogu selle loo juures on Leivitsa meelest kõige tähtsam eetiline pool. «Sellisele inimtegevusele ei tohiks läbi sõrmede vaadata. Ma loodan, et uurimisega tegelevad ametkonnad saavad sellest tulenevalt tegutsemiseks tavapärasest laiemad volitused, et saaks minna süüdlase leidmisega lõpuni välja,» lausus ta. Vastasel juhul süvendab see Leivitsa hinnangul karistamatuse tunnet ja keskonnakuritegude ennetuse mõttes on selliselt leviv teadmine ülimalt vale.

Leivist märkis veel, et süüdlase leidmisel saab kindlasti suureks abiks olla kohalik kogukond. «Ehk leidub inimesi, kes midagi kahtlast märkasid või kuulsid. Soovitan sellest kindlasti uurimisorganitele teada anda,» ütles ta.

Eesti metsloomaühingu juhatuse liige Virge Võsujalg ütles, et inimesed on juhtunu pärast nii vihased ja šokis, et eilse päeva jooksul pani üks mees välja 500 euro suuruse pearaha sellele, kelle antud vihje tulemusel jälestusväärse kuriteo toimepanija leitakse. «Kui kellelgi on tahtmist seda summat veelgi suurendada, saab seda teha Eesti metsloomaühingu kontole EE952200221067573100 raha kandes ja selgitusse «sadisti tabamiseks» märkides,» lausus ta.

Kui inimesed peaksid veel kusagil tapetud linde märkama, tuleks sellest teada anda keskkonnaameti infonumbril 1247 ja edastada pesa võimalikult täpne asukoht. Enne helistamist tasuks siiski veenduda, et väljakutse on tõene. Toonekured võivad praegusel ajal ka pesalt toitu otsima lennata või siis kükitavad emaslinnud pesal nii truult, et näivad liikumatud.

Märksõnad
Tagasi üles