K, 30.11.2022

Paide Teater ja Gertrudes Ielas Teatris: „Ja kes mind siis lõpuks mäletab?“

Järva Teataja
Paide Teater ja Gertrudes Ielas Teatris: „Ja kes mind siis lõpuks mäletab?“
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Foto lavastuse prooviprotsessist Riias. Fotol Barbara Lehtna ja Maria Paiste.
Foto lavastuse prooviprotsessist Riias. Fotol Barbara Lehtna ja Maria Paiste. Foto: Katrīna Duka.

Paide Teatris esietendub 12. mail Barbara Lehtna, Paide Teatri ja Gertrudes Ielas Teatrise koostöölavastus „Ja kes mind siis lõpuks mäletab?“. Esimeseks esietenduse paigaks oli 21. aprillil Riias asuv Gertrudes Ielas Teatris, kus toimus ka kaht teatrit ja kunstnikke ühendav prooviprotsess. Mai keskpaigas jõuab mälukultuuri, identiteediloomet ja jagatud vastutust uuriv lavastus prooviprotsessi ja etendustega Paidesse.

Üleskutse raames on nüüdseks leitud ka lavastusprotsessis osalevad inimesed. Valitud osalejad kutsutakse ükshaaval teatrisse, kus igaühel toimub Barbaraga individuaalne kohtumine. Lavastatud kohtumise jooksul on osalistel võimalik Barbarale öelda, mida peaks ta tunni aja jooksul tegema, et nad teda vastutasuks elu lõpuni mäletaksid.

Lisaks üleskutse raames valituks osutunud inimestele, on laval etendaja rollis Paide Teatri näitleja Maria Paiste, kes jagab kolmel järjestikusel õhtul lava inimestega, kes on olnud nõus Barbarat mäletama ja meenutama.

Maria sõnul on lavastus kokkupuutepunktiks nii PAIDE 3000 kogukondlikele aktsioonidele kui ka Paide Teatri käimasolevat hooaega kokku köitvale mälutemaatikale: „Minu jaoks kohtuvadki selles lavastuses „Lahinguväli“ ja „Udu“ PAIDE3000ga. Küsimused ei kohtu mitte vastuste, vaid inimestega, mäletamise kui protsessiga.“

Barbara arvates on mäluga tegelemine hetkel aktuaalsem kui kunagi varem: „See, keda ja kuidas me mäletame, saab olla palju enam kui pelgalt juhus. See saab olla ka otsus ja seda otsust me laval uurimegi.“

Lavastaja jaoks sai pealkirjas esitatud küsimus alguse ühest päris hetkest, mil ta hakkas mõtlema oma surmale: „Või õigemini sellele, mis on pärast. Pärast mind. Meil kõigil on ju neid inimesi, keda tegelikult enam meie seas ei ole. Või on? Meie mälestustes nad ju ometigi on? Aga mis siis, kui me mäletame neid inimesi teisiti kui nad päriselt olid? Milline oli ta hääl? Või kuidas lõhnas ta nahk? Mille peale ta naerma hakkas? Mulle tundub, et mäletamine on vastutus, mis on samavõrd poliitiline kui isiklik ja intiimne. Seega otsin ma inimesi, kes oleksid nõus mind mäletama.“

Barbara Lehtna on alates 2013. aastast vabakutselise lavastaja ja etenduskunstnikuna töötades loonud erinevaid interdistsiplinaarseid lavastusi nii Eestis kui välismaal. 2021. aasta kevadel omandas ta ArtEZ University of the Arts magistrikraadi Performance Practices erialal Hollandis. Ta on teinud koostööd mitmete Eesti lavastajate, tantsukunstnike ja teatritegijatega, sealhulgas Sveta Grigorjeva, Jim Ashilevi ja Johan Elmiga. Samuti on ta teinud koostööd välismaiste lavastajate ja koreograafidega nagu Doris Uhlich, Julian Hetzel ja Catalina Insignares.

Lavastusmeeskonda kuuluvad: lavastaja Barbara Lehtna, dramaturg Linda Krumina (LV), etendaja Maria Paiste, kunstnik Pauline Kalnina (LV), Lätis etendajana laval olnud Katrīna Duka (LV), helitehnikud Normunds Balodis (LV) ja Kenn-Eerik Kannike, valguskunstnikud Dina Beināre (LV) ja Kermo Pajula, produtsendid Maija Pavlova (LV), Evija Sedola (LV), Harri Ausmaa ja Mariliis Peterson.

Märksõnad
Tagasi üles