Järvamaa haridusasutustes on üle 150 Ukrainast sõja eest pagenud lapse ja noore

Klassiruum koolis. Pilt on illustreeriv. Foto: Arvo Meeks

Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) on 2. mai seisuga registreeritud kokku 4095 Ukrainast Eestisse jõudnud last ja noort, nädal varem oli neid kirjas 3729. Alushariduses on 1045 last, põhihariduses 2748, gümnaasiumis 164 ja kutsehariduses 138 õpilast.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna rõhutab, et väga tähtis on, et Ukraina lapsed ja noored saaksid kiirelt koha meie haridusasutustes - kohaneksid, leiaksid sõbrad ja tugivõrgustiku ning hakkaksid õppima eesti keelt. Samuti tuleks haridusasutustel lapsed esimesel võimalusel kanda EHISesse. „Riigi lisaeelarvest eraldatavat toetust saame maksta vaid nende laste eest, kes on andmebaasi kantud,” selgitab minister Kersna.

Ukrainast pärit lapsi ja noori on tänaseks jõudnud kõigi maakondade haridusasutustesse – alates lasteaedadest kuni kutsekoolideni. EHISe andmetel on enim Ukrainast pärit lasteaialapsi ja õpilasi registreeritud Harjumaal (1917), Tartumaal (422), Pärnumaal (315), Ida-Virumaal (265), Lääne-Virumaal (258), Järvamaal (160) ja Saaremaal (152).

Eestikeelsetes haridusasutustes on kirjas 69,2%, vene õppekeelega haridusasutustes 20,5%, keelekümblusprogrammi rakendavates õppeasutustes 9,8% ja inglisekeelsetes koolides on 0,5% sõjapõgenikest lastest ja noortest.

Lisaks lastele on paljudesse haridusasutustesse jõudnud ka Ukrainast pärit töötajad. Ministeeriumi 22. aprilli küsitluse andmetel on 76 kooli asunud tööle 101 Ukraina sõjapõgenikku. Enamus neist töötab õpetaja või õpetaja abi ametikohal, aga on ka psühholooge, logopeede, tugiisikuid, õppekoordinaatoreid ning ka näiteks neid, kes on tööl kokana sööklas või aitavad koolimaja korras hoida. Tänaseks on tööleasunuid kindlasti rohkem ning uued andmed laekuvad koolidelt töötajate kohta reedeks.