Vanatehnika varjupaika asus tüürima uus põlvkond

Järva-Jaani vanatehnika varjupaigas on tulnud põlvkondade vahetuse aeg. Tüüri võtsid üle Tuve Kärneri poeg Ivar (vasakult) ja vanema poja poeg Ülari. Tema vend Olari paneb koos vanaisaga käed külge abitöödel. Foto: Urmas Glase

«Ära minu käest enam midagi päri! Mina olen nüüd tavaline abitööline ja taustajõud. Nüüd on kõik kolm teatepulka poeg Ivarile ja vanema poja pojale Ülarile üle antud,» raporteerib muuseumipapa Tuve Kärner, kes ehitas Järva-Jaani vanatehnika varjupaiga aasta teoks kuulutatud muuseumikeskuseks ning on tuntud kui vabatahtlik päästja ja vanatehnikahuvilisest jutuvestja.

Kärner ütleb, et siiani pidi ta ikka saama oma tahtmise, et see asi ei käi siia või too tuleb tõsta sinna. «Kuni hakkasin aru saama, et poistel on häid ideid ja ma ei saa risti tee peal ees seista. Mõistsin, et aeg on teatepulgad üle anda ja ise rahulikult tagaplaanile tõmbuda. Võin juba praegu öelda, et nad on asju hoopis kihvtimalt lahendanud,» selgitas ta.

Kärner lisab, et tegelikult andis ta esimese teatepulga Ivarile üle juba kaks aastat tagasi, kui too hakkas Järva-Jaani vabatahtlike päästjate etteotsa. Nüüd on järg vanatehnika varjupaiga käes. Kolmas teatepulk on traditsiooniliselt augusti alguses peetava Järva-Jaani vanatehnika killavoori korraldamine.