P, 25.09.2022

Transpordi- ja logistikaorganisatsioonid: juba 5 senti hinnaerinevust tanklates viib Lätti tankima

Järva Teataja
Transpordi- ja logistikaorganisatsioonid: juba 5 senti hinnaerinevust tanklates viib Lätti tankima
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kütuse tankur. Foto on illustratiivne
Kütuse tankur. Foto on illustratiivne Foto: Marko Saarm / Sakala

Sellel nädalal tuli kaks olulist uudist kõikidele inimestele, kes kasutavad mootorikütust või on sellest oluliselt mõjutatud (loe: kõik Eesti inimesed ja ettevõtted). 

Esiteks kehtestas Euroopa Liit Venemaa nafta embargo ja teiseks loobus Läti ajutiselt biokütuste segamise kohustusest. Kui rahandusminister oma eelnevat lubadust ei täida ja riik midagi ette ei võta, siis tähendab see edaspidigi kõrgeid hindu tanklates ja eelkõige taaselustuvat piirikaubandust, rõhutavad transpordi- ja logistikaorganisatsioonid.

„Juba viiesendine hinnaerinevus tanklates viib Eesti vedajad Lätti tankima. Lätlased loodavad aga hinda langetada 12-14 sendi võrra,“ selgitas Eesti Logistika ja Ekspedeerijate Assotsiatsiooni (ELEA) juhatuse liige Herkki Kitsing. „See on kõik meie riigieelarvesse saamata jääv tulu.“

„Uuel nädalal hakkavad lõppema riigi lisaeelarve arutelud ja nüüd on tõesti viimane hetk teha õige otsus ja langetada kütuseaktsiisi. Rahandusminister lubas mõned nädalad tagasi, et Eesti reageerib vastavalt, kui naaberriigid otsustavad oma kütusepoliitikat muuta. Nüüd on Läti jõulise sammu astunud ja sektor tahaks näha, kas need sõnad olid ministril lihtsalt suusoojaks öeldud,“ lisas Kitsing.

„Riigi sõnum on olnud siiani väga hea, et tasakaalustada aktsiisipoliitikat ja muid kütuse hinda mõjutavaid regulatsioone naaberriikidega. Täna on kätte jõudnud hetk, et vana olukord ehk piirikaubandus võib taastuda ja Eesti ettevõtted kaotavad konkurentsis, kui riik midagi ette ei võta,“ täiendas ELEA nõukogu liige Rainer Rohtla.

Aprilli alguses kohtusid transpordi- ja logistikaorganisatsioonide esindajad rahandusministri ning majandus- ja taristuministriga, et arutada kütuseaktsiisi ajutist langetamist või mõnda muud lahendust hinnatõusu piiramiseks ning konkurentsivõime säilitamiseks. „Toona lubas minister, et riik hakkab teemat lähemalt kaaluma siis, kui lähiriigid hinnatõusu sekkuvad. Nüüd on Läti juba enda otsuse teinud ja meile teadaolevalt on praktiliselt kõik Euroopa riigid juba ellu rakendanud või vähemalt tõsiselt kaalumas variante, kuidas erakordselt kõrgeid kütusehindu langetada,“ lausus Kitsing. „Me ei pea isegi ennustama, mis see Eesti riigile kaasa toob, kui meie midagi ei tee. Teame täpselt, sest oleme juba selle etapi läbinud, kui Eestis oli kõrgem aktsiis kui kusagil mujal.“

Esiteks kaotas riiki miljoneid, sest vedajad täitsid oma paagid väljaspool Eestit. Veelgi rohkem miljoneid läks aga kaotsi, kuna kõrge aktsiisi tõttu kaotasid Eesti ettevõtted konkurentsivõime ja suur osa Eesti turust kaotati välismaistele ettevõtetele. Möödunud novembris tegi riigikogu otsuse ära jätta 2022. aastaks planeeritud diislikütuse aktsiisitõus. Peale seda näitas väliskaubanduse statistika, et tänu madalamale aktsiisile teenis maanteevedude sektor riigile kolme kuuga 7 korda rohkem tulu, kui oli sektori viimase nelja aasta keskmine tulu kõrgema aktsiisi juures.

„Ministrid on rääkinud, et igasuguste maksulangetuste juures on vaja ka sissetulekut, millega seda kompenseerida. Viimasest aktsiisilangetusest on aga riigil ja statistikaametil olemas konkreetsed numbrid, kuidas madalam aktsiis tõi taas konkurentsivõime saavutanud sektori näol hoopis rohkem maksuraha riigile sisse. Rääkimata sellest, et haavatavam elanikkond ei jõua kõrgete hindade juures enam tööl käimiseks oma auto kütusepaaki täita,“ selgitas Eesti Logistika ja Ekspedeerijate Assotsiatsiooni juhatuse liige Herkki Kitsing.

Märksõnad
Tagasi üles