Sularahateenus koondub kaubandusse

Foto on illustreeriv. Foto: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Ettevõtete jaoks, kes sularahaga igapäevaselt ei tegele, on sularaha käitlemine järjest keerulisem ja kallim. 

Sellel on kaks põhjust. Ühelt poolt väheneb nõudlus sularaha järele ja sularahaga tehtud maksete osakaal. Teisalt on muutunud karmimaks sularaha päritolu kontrollimise ja rahapesu tõkestamisega seotud reeglid. Selleks, et sularahateenused maapiirkondadest täilikult ära ei kaoks, pakuvad lahendust kogukonnapoed, kirjutab Coop Panga ärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.

Sel kevadel ilmus artikkel sellest, et Eesti Post kergitas postkontoris sularaha sissemaksete hinna kümnekordseks, põhjendades hinnatõusu protsessi keerukuse ning täiendavate rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud riskide maandamisega. Postipunktis oma kommunaalmakseid tasuval eakal inimesel ei jäänud muud üle, kui hinnatõusuga leppida, sest pangakontorid on enamikes maapiirkondades suletud ja internetipanka ta ei kasuta. Piirkonnas tegutseb ka mitmeid väikeettevõtjaid ja korteriühistuid, kellel tuleb samuti aegajalt sularahas arveldada.

Kuigi sularahateenuste kasutamise osakaal väheneb iga aastaga, pole sularaha kusagile kadunud ja väikses koguses sularaha läheb aeg-ajalt tarvis enamikel inimestel. Sularaha käitlemine madala nõudluse ja rangema kontrolli tingimustes ettevõtete jaoks järjest keerulisemaks, mistõttu väheneb ka äride osakaal, kes oma klientidele sularahateenuseid pakuvad. Eesti Posti pole mõtet hinnatõusus süüdistada, sest olukorras, kus teenusel on vaid mõni üksik klient, pole selle pakkumine soodsama hinnakirja juures enam võimalik. Mida väiksem asula, seda vähem kliente ja teenuse ülalpidamine ei tasu end enam lihtsalt ära.

Eesti Panga statistika kinnitab, et sularahateenuste kasutamine langeb jätkuva trendina. Kui 2020. aasta IV kvartalis väljastas Eesti Pank ringlusesse enam kui 317 miljoni euro väärtuses pangatähti, siis aasta hiljem samas kvartalis oli summa langenud 241 miljoni euroni. Kui 2008. aasta lõpus oli Eestis rohkem kui 1000 sularahaautomaati, siis 2021. aasta lõpus oli kasutuses vaid 696 sularahaautomaati, millest alla kolmandiku on sissemakse võimalusega.

Kui 2020. aastal tehti üle 27 miljoni sularaha väljavõtu tehingu, siis 2021. aastal vähenes tehingute arv 2 miljoni võrra. Hinnad aga tõusevad ja ka ühe tehingu käigus väljavõetavava sularaha summa on kasvanud – tänavu veebruaris oli see rekordtasemel, keskmiselt 170 eurot tehingu kohta. Sularaha väljavõtmise tehingute langusega paralleelselt kasvab kaardimaksetehingute arv: 2020. aastal maksti kaardiga 325 miljonil korral, 2021. aastal juba enam kui 338 miljonil korral.

Et sularaha kättesaadavus säiliks ja ka väiksemates asulates oleks võimalik nii sularaha välja võtta kui ka arvele panna, tuleb vaadata sinna, kus sularaha nagunii ringleb ehk kaubandusse. Coop Pangal on Eesti suurim sularahavõrgustik, mille moodustavad 330 üle Eesti paiknevat kauplust – neis on kokku ligi 1000 pangaautomaadi funktsiooniga poekassat, kus saab nii sularaha välja võtta kui ka arvele panna.

Coop on integreerinud panganduse kaubandusega, mille parimaks näiteks on Coop Panga pangakaart, mis toimib ka kaupluse kliendikaardina, andes suurimaid soodustusi ja kogudes ostuboonust. Nii Coop Panga era- kui ka ärikliendid saavad teha sularaha sisse- ja väljamakseid kõikides Coopi kauplustes üle Eesti, sh 14 Maksimarketis, enam kui 100 Konsumis ja 130 väikepoes ning 25 Ehituskeskuses. Coopi poekassad toimivad nagu sularahaautomaadid, kus klient sisestab raha väljavõtmiseks või arvele kandmiseks oma pangakaardi terminali. See tähendab, et sularahatehinguid on Coopi kaupluse kassas sama lihtne teha nagu sularahaautomaadis ja teenust saab kasutada ka peale tööpäeva lõppu, kui näiteks pangakontorid on suletud. Tänu sellele ei ole enam tarvis sõita ka mõnda suuremasse linna pangaautomaadi juurde.

Väljaspool suurlinna tegutseva väikeettevõtja või korteriühistu jaoks on see parim lahendus, sest sularaha sissemakse kuni 4000 eurot kuus või 1000 eurot päevas on Coop Panga ärikliendile tasuta. Coopi kassades ei ole vaja sularahatehingute pealt maksta teenustasu, mis näiteks postkontoris arveldamisel on üle 150-euroste maksete puhul 6% summa pealt.

Kaupluse kassas sularaha väljavõtmise limiit on äriühingutel 1000 eurot ühe tehingu kohta ja selle teenustasu on 0,69 eurot. Korteriühistu saab kauplusekassas ühes kuus tasuta välja võtta 500 eurot.

Coop Panga erakliendid, kes on valinud Rahnu arvelduspaketi, saavad Coopi kaupluste kassadest ühes kuus sularaha tasuta välja võtta kuni 1000 eurot ja Rändrahnu valinud kliendid kuni 10 000 eurot. Mõlema paketi kasutajad saavad kaupluste kassades ilma teenustasuta arvele kanda kuni 2000 eurot kuus.

Lisaks suurimale sularaha võrgustikule on Coop Pangas ka kõik Eestisisesed välkmaksed nii eraisikutele, äriühingutele kui ka korteriühistutele piiramatus mahus ja tähtajatult tasuta. Makseid saab teha internetipangas või mobiiliäpis ilma kodust või kontorist lahkumata.

Coop Panga jaoks on oluline, et elu areneks igas Eestimaa nurgas ja et vajalikud pangateenused oleksid kättesaadavad nii maal kui ka linnas. Eesti on Coop Panga koduturg ja seetõttu on pank üles ehitatud teistmoodi kui suured Skandinaavia pangad – Coop Pangale on oluline iga klient, sest kui Eesti inimestel ja ettevõtetel läheb hästi, läheb ka pangal hästi.