E, 27.06.2022

Viiendik tööandjatest pöörab tähelepanu töötaja emotsionaalsele tervisele

Anne Põder
, ajakirjanik
Viiendik tööandjatest pöörab tähelepanu töötaja emotsionaalsele tervisele
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Eestlaste emotsionaalne tervis on viimaste aastate jooksul halvenenud.
Eestlaste emotsionaalne tervis on viimaste aastate jooksul halvenenud. Foto: Külli Kittus/Unsplash

Ukraina sõda ja pandeemia on olnud raskeks emotsionaalseks katsumuseks. Hiljutise uuringu järgi tunnetab aga vaid viiendik töötajatest, et tööandja pöörab nende emotsionaalsele tervisele tähelepanu.

Gjensidige tellitud ja NielsenIQ läbiviidud hiljutise uuringu järgi tunnetab 20 protsenti eestlastest, et tema tööandja pöörab tähelepanu emotsionaalsele heaolule. Baltikumis on see siiski madalaim näitaja. Leedus tunneb 26 protsenti töötajatest, et nende tööandja panustab emotsionaalsele heaolule ning Lätis on antud näitaja 25 protsenti.

Gjensidige kindlustuse esindaja Denis Nikolajev ütles, et kui tunneme, et oleme kurnatud, stressis või ärevad, võivad ka lihtsad tegevused muutuda keerulisteks. "Töötaja emotsionaalsesse tervisesse investeerimine on seega üks tulusamaid investeeringuid, kuna emotsionaalselt tasakaalukas töötaja saab luua suurima lisaväärtuse nii endale, organisatsioonile kui ka kliendile“ sõnas ta.

Teadmatus tekitab ärevust

Uuringus välja toodud peamistest märkidest, kuidas tööandja emotsionaalsele heaolule tähelepanu pöörab, oli kõige enam mainitud paindlikku tööviisi nii kodust kui kontorist (58 protsenti Eesti vastanutest).

51 protsenti vastanutest märkis, et tööandja hoolib töötaja isiklikust ajast. 46 protsenti Eesti töötajatest tunneb, et tööandja organiseerib vastavaid tegevusi, mis parandavad emotsionaalset heaolu, samal ajal kui Lätis on antud näitaja 37 protsenti ja Leedus kõigest 28 protsenti.

City Tervisekliiniku psühholoogi Kertu Leesmaa sõnul mõjutavad viimaste aastate pinged ühiskonnas paratamatult nii tööandjaid kui töötajaid. „On neid, kes maadlevad töökaotusest tingitud tagajärgedega, kui neid, kelle järsult suurenenud töökoormus on viinud neid tänaseks läbipõlemise äärele. Mõlemal juhul on ärevuse tase viimastel aastatel olnud ilmselt keskmisest kõrgem teadmatuse tõttu – kaua olukord kestab, millal miski tasakaalustub, kas-kuidas vastu pean. Inimese suutlikkus pidevalt muutlike keskkondadega kohaneda on võimas, kuid pidev muutustega kohanemine väsitab rohkem või vähem igaüht,“ ütles ta.

Töötajate abistamine peab olema süstemaatiline

Leesmaa ütleb, et tööandja suhtumise osas on üldistusi raske teha, kuid kindlasti on neid ettevõtteid, kes on fookusesse võtnud vaimse tervise toe pakkumise oma töötajatele.  „Ühelt poolt pakutakse erinevaid coachimise (suunamise) võimalusi, teiselt poolt luuakse koostöölepinguid psühholoogilist nõustamist pakkuvate asutustega. Kasu on siinkohal kindlasti mõlemapoolne – töötaja saab võimaluse oma psühholoogilise tasakaaluga teadlikult tegeleda ning nii olla vastupidavam ka tööalase stressiga, tööandja saab hoida senist töökvaliteeti ja poolehoidu asutuse suhtes töötajatelt, kes sellist võimalust tööandja poolt väga väärtustavad,“ lausus ta.

Denis Nikolajev märkis, et tänases olukorras ei piisa ühetunnisest loengust töötajatele stressijuhtimise teemal. "Investeerida tuleks hoopis sellesse, et töötajad oskaksid igapäevaselt stressiga toime tulla ning selleks võib olla vajalik hinnata regulaarselt töötajate emotsionaalset seisundit," märkis ta.

Positiivsena tuleb uuringust välja, et üle viiendiku Eesti tööandjatest võimaldavad oma töötajatele tasuta psühholoogi teenust, samal ajal kui Lätis ja Leedus on antud näitaja kaks korda väikesem.

Töötaja tasakaal on tööandja kohus

Nikolajevi sõnul on töötajate emotsionaalsed vajadused muutunud. "Viimase kahe aastaga oleme näiteks oma ettevõttes õppinud ühendama töötamise kontoris ja kodus ning oleme üle saanud ebakindluse perioodist. Tööandjate kohus on aidata oma töötajatel hoida tasakaalu hoida ja tugevdada vastupidavust,” lausus ta.

Läbiviidud uuringus küsitleti 4800 inimest Balti riikides vanuserühmas 16–64. Andmed koguti 2022. aasta veebruaris.

Märksõnad
Tagasi üles