President Karis: arenevas energiakriisis peame lahenduste otsimisel olema senisest kiiremad ja nutikamad

Oisu biogaasijaama. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

President Alar Karis arutas majandus- ja taristuminister Taavi Aasaga energiakriisi lahendamise võimalusi ning tutvus Oisu biogaasijaamaga. Riigipea märkis, et arenevas energiakriisis peame lahenduste otsimisel olema senisest kiiremad ja nutikamad, et ükski Eesti kant kriisis ei kannataks.

“Kevad kehtestab end Eestis jõuliselt, samasuguse kevadise hooga peaksime juba valmistuma sügiseks, sest elu Eestis kujundab järjest enam energiakriis ja sellega kaasnev hinnasurve, mis jõuab kõigisse Eesti paikadesse,” ütles president Karis kohtumisel majandus- ja kommunikatsiooniministri Taavi Aasa ja Elroni juhatuse esimehe Lauri Betlemiga. Kohtumine toimus Elroni rongis, teel Türile, kust algas president Karise Järvamaa-visiit.

Kohtumisel puudutati energiaturul toimuvaid pöördelisi muutusi olukorras, kus vene gaasist loobudes tuleb otsida kiireid lahendusi. Üks neist on vedelgaasi impordivõimekuse kiire kasvatamine. “Paldiski ujuvterminali rajamisel peaks kõik osapooled ühtviisi pingutama, et novembriks terminal tõepoolest oleks tegutsemisvõimeline. Alexela kontsern on eraettevõtjana teinud juba eeltööd, riigiettevõte Elering rajaks ühenduse gaasivõrguga, lisaks tuleb rentida laev. Oleme teistes valdkondades näinud riigi- ja eraettevõtete tõhusat koostööd. Seda võiks rakendada ka gaasiterminali juures,” sõnas president Karis. Ta selgitas, et gaasi nappusel tuleb riigis selle tarbimist piirata, kuid igal juhul lähtutakse põhimõttest, et kodumajapidamiste tarbimist piiratakse kõige viimasena.

President Karis külastas Järvamaal Oisus tegutsevat rohegaasijaama, kus põllumajandusliku tootmisega kaasnevat läga ning tootmisest ja kodumajapidamistest pärinevaid biojäätmeid kasutatakse metaani tootmiseks. “Biogaasi tootmine on näide sellest, kuidas moodsa tehnoloogia ning ettevõtliku meele toel leitakse lahendusi, mis üha tuntavamalt aitavad tagada Eesti energeetilist sõltumatust,“ märkis riigipea. „Lisaks aitab see vähendada põllumajandusest põhjustatud süsinikusaastet. Praegu moodustab kodumaine gaas 5 protsenti Eesti gaasivajadusest, kui jaamade arvu suurendada, võiks biogaas moodustada neljandiku-viiendiku Eesti gaasivajadusest, mis annaks ka lisaväärtust põllumajandusele,” märkis president Karis. Praegu toodetakse biogaasi kuues jaamas, potentsiaali oleks enam kui paarikümne jaama rajamiseks. “Iga energeetiavaldkonna nutikas lahendus parandab meie kõigi elu ning ka looduskeskkonda,” rõhutas riigipea.

Oisu rohegaasijaamas on osalus Eesti ettevõtetel Alexela ning Infortar ning lisaks põllumajandusettevõtted Estonia OÜ. Eestis toodetud biogaasi kasutatakse ulatuslikult Tartu, Pärnu ning ka Tallinna ühistranspordis.