Aravete päästekomando hoone uuendus lõi 16-liikmelisele meeskonnale korralikud töötingimused ja võimalused teha piirkonna elanike seas ennetustööd.
Päästjad jõudsid nüüdisaega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aravete päästekomando meeskonnavanem Meelis Tamlak oli üks neist, keda komando pealik Arvi Luuk tänas üleeile uuenenud maja avades suure töö eest teise korruse ruumide väljaehitamisel ja viimistlemisel.
Lääne-Eesti päästekeskus tunnustas Tamlakut 15aastase tegevuse eest Aravete komandos teenetemärgiga.
Komando on päästja teine kodu
Tamlak peab sadu tasuta tehtud töötunde enesestmõistetavaks. «Enamikule meie meestest on see maja kui teine kodu, ise elame ja töötame siin, kõik sai tehtud ikka selleks, et endal parem oleks,» ütles ta.
Tamlak lisas, et ehitaja Tafrix tegi välistööd ja karkassid, aga komando mehed kogu siseviimistluse ja mööbli. «Kõik, mis te siin seespool näete, on meie kätetöö,» sõnas ta.
Riik eraldas Aravete komandole ruume laiendada 1,7 miljonit krooni, millele MTÜ Aravete Tulehoidja lisas 15 000 ja Ambla vallavalitsus 40 000 krooni.
Ambla vallavanem Alari Kirt ütles, et kuigi komando ruume korrastada pole otseselt valla ülesanne, on igal vallavalitsusel mure oma kodanike turvalisuse pärast, mistõttu otsustaski vald päästekomandot toetada.
Aravete päästekomando pealik Arvi Luuk selgitas, et maja oli varem ühekorruseline ja madalate garaažidega. «Maja ei pidanud sooja ja ruumi oli vähe: puudus õppeklass, tänapäevased päästeautod ei mahtunud garaaži,» lausus ta. «Juurdeehitisega saime normaalsed garaažid, meil on ilus suur õppeklass, meestel on korralikud magamistoad, olmeruum ja saun.»
Kui öösel on vahis korraga kolm meest, võivad nad igaüks eraldi toas korraks pikali visata. Majas on kööginurk ja väike jõusaal, kus füüsist vormis hoida.
Luuk lubas nüüd tõhustada piirkonna elanike seas ennetustööd, sest lõpuks ometi on ruumid, kus koolitusi korraldada. «Plaanime ennetuskoolitusi nii külavanematele, külaseltsidele, koolidele kui ka lasteaedadele,» täpsustas ta.
Paide ja Türi vajavad
uut päästekeskust
Et Lääne-Eesti päästekeskuse direktor Ivar Kaldasaun on Järvamaalt pärit, on ta korduvalt pidanud tundma piinlikkust, et Järvamaal pole ühtegi normaalselt väljaehitatud komandot. «Aravete on nüüd esimene neljast komandost, kus on nüüdisnõuetele vastavad töötingimused,» ütles ta. «Nüüd võin uhkelt koju vanemate ette minna, sest enam pole Järvamaa olukord nii trööstitu.»
Lääne-Eesti päästekeskuse piirkonnas tegutseb 29 riiklikku päästekomandot. «Ütleme nii, et kümme neist on viimasel kümnendil uuenenud majades, kümme on jõutud enam-vähem korda teha, hädasti oleks vaja remonti veel üheksas,» selgitas Kaldasaun.
Kaldasaun märkis, et kui Koerus saaks hakkama vana maja remondiga, siis Paidesse ja Türile tuleks ehitada uus hoone.
Türi päästekomando pealiku Eilo Eesmäe hinnangul võib töö- ja olmetingimustega üldiselt rahul olla. «Kui peaksime saama uut päästetehnikat, siis see garaaži enam ära ei mahuks,» lisas ta.
Kuid Lääne-Eesti päästekeskuse tänavuse eelarve investeeringute real raha ette nähtud pole ja kui arvestada praegust majandusolukorda, võib see nii olla veel mitu aastat.