Lastega töötavate isikute tasutakontroll kavatsetakse muuta lihtsamaks ja tõhusamaks
19. mai 2022, 17:18
Justiitsminister Maris Lauri tutvustas täna riigikogule esimesel lugemisel olevat eelnõu, mis annab tulevikus võimaluse paremini kontrollida seda, et lastega ei töötaks inimesed, kellele see mõne süüteo tõttu keelatud on.
„Laste turvalisuse tagamine on ülimalt oluline. Lapsepõlves juhtunu mõjutab inimest kogu tema elu. Seetõttu on väga oluline, et lastega töötaksid inimesed, kes ei kujutaks neile mitte mingisugust ohtu ja et oleks olemas võimalus seda tõhusalt kontrollida,“ ütles justiitsminister Maris Lauri eelnõu eesmärke tutvustades.
Eesti seadused keelavad teatud süütegude eest karistatud inimestel juba praegu lastega töötamise. Samuti on lastega töötavatel asutustel kohustus kontrollida, et keelde omavad inimesed ei satuks näiteks kooliõpetajaks, treeneriks või noorsootöötajaks. "Seadusmuudatused laiendavad ja sõnastavad selle kohustuse selgemalt. Lisaks luuakse võimalus lastega töötavate inimeste taustakontrolli lihtsamalt teha,“ selgitas justiitsminister.
Edaspidi saab ilma riigilõivu tasumata lapsega töötamise nõuetele vastavust karistusregistrist kontrollida ka lapse seaduslik esindaja, näiteks lapsevanem lapse treeneri kohta. Varem said seda riigilõivuvabalt teha vaid lastega töötavad asutused. Samal ajal muutub karistusregistrist saadav vastus selgemaks ja eraelu vähem riivavaks. Vastus kuvatakse kas „lubatud“ või „keelatud“ vormis, ehk kuritegude loetelu ei väljastata.
Selgemalt sõnastatakse asutuste kohustus teostada oma töötajate üle regulaarset kontrolli.
„Mõnikord võib inimene lastega tööle asudes olla karistamata, aga panna hiljem toime mõne süüteo, mis keelab lastega töötamise. Seetõttu on seaduses edaspidi selgelt kirjas ka see, et kontrolli tuleb teha lisaks töölevõtmisel ka regulaarsuselt kord aastas,“ rõhutas Maris Lauri.
Kui lastega töötav asutus jätab isiku tööle võtmisel tema tausta kontrollimata või kontrolli süstemaatiliselt ei teosta, siis saab teda väärteo korras karistada. Selle kohustuse mittetäitmise eest suurendatakse juriidilisele isikule ette nähtud väärteotrahvi maksimaalselt määra kuni 32 000 euroni.
Kui riigikogu eelnõu seadusena kinnitab, peaks see jõustuma tänavu 1. septembril.