Omavalitsused saavad sõjapõgenikele osutatud esmase abi eest toetust

Esimesed Ukraina perekonnad, kes järvalaste abikonvoiga põlema pommitatud Zaporižžja tuumajaama külje alt pärast pühapäeva keskööd Paidesse jõudsid, otsustasid jääda siia pikemaks. Foto: Tiit Reinberg

Kohalikud omavalitsused saavad maikuus kätte riigi esimese toetusraha Ukraina sõjapõgenikele osutatud vältimatu abi kulutuste hüvitamiseks. Raha makstakse esialgu perioodi eest 24. veebruar kuni 30. aprill, kokku tehakse kulutuste katteks kaks väljamakset.

Riigihalduse minister Jaak Aab ütles, et omavalitsused puutuvad tänase kriisisituatsiooniga kõige vahetumalt kokku just Ukraina põgenikele teenuseid osutades. "Riik on väga tänulik, et linnad ja vallad on põgenikevoolu algusest alates esmase abistamise koormast suure osa enda õlule võtnud,“ lausus ta.

Väljamakseid tehakse omavalitsuste esitatud tegelike kuluandmete alusel, mis kogutakse perioodi jooksul kokku kaks korda - 15. maiks ja 30. septembriks. Hüvitamine toimub määruses kehtestatud kindlate piirmäärade ulatuses. „Omavalitsuste jaoks moodustavad peamise väljamineku majutus ja toitlustus, ent kompenseerime ka hädapäraste esmatarbeesemete, transpordi ja muud kulud, mis esimese ringiga teeb kõik kokku üle miljoni euro,“ sõnas Aab.

Välismaalaste rahvusvahelise kaitse andmise seaduse kohaselt on sõjapõgenikele ajutise majutuse tagamine Sotsiaalkindlustusameti ülesanne, ent kui isik satub esimesena omavalitsusametniku juurde, korraldab majutuse vastav omavalitsus.

Vältimatu abi andmine algab põgeniku Eestisse saabumisel ja lõpeb, kui elamisloa andmise otsuse või rahvusvahelise kaitse menetluse lõpliku otsuse kättetoimetamisest on möödunud 30 päeva.

Enamasti on isikul selleks ajaks ravikindlustus ja püsiva elupinna olemasolul on ta hakanud saama toimetulekutoetust. Pärast toimetulekutoetuse määramist on inimesele loodud eeldused iseseisvaks toime tulemiseks ning omavalitsuse poolt vältimatu abi osutamine ei ole enam vajalik.