Olukord on aga üpris omapärane, sest opositsiooniliin volikogus ei jookse erakondade piire pidi, ka Reformierakonna saadikute hulgas on see olemas.
Uue raudtee ehitamisest ümber Tallinna on räägitud vähemalt veerand sajandit. Selle olemasolul korral ei peaks ohtlikke veoseid ja muid kaupu vedama Paldiski sadamasse Kopli kaubajaama kaudu läbi kesklinna. Poole ajast pidasid nii Harju maavalitsus kui ka Harjumaa Omavalitsuste Liit kõnelusi valdade ja planeerijatega, kuni lõpuks lepiti ringraudtee trassi asjus kokku. Lepingule pani 2019. aastal allkirja alla ka tolleaegne Rae vallavanem Mart Võrklaev (RE). Võrklaev ütles Postimehele, et vallavanemana ei olnud ta selle raudtee innukas pooldaja ega ka vastaline, küll aga on Rae valla inimesed alati ringraudteele vastu olnud. «Kui raudtee kümmekond aastat tagasi üldplaneeringusse läks, peeti selle ümber suurt sõda ning planeering võetigi vastu ilma trassita,» meenutas ta. Ukraina sõda on aga olukorda järsult muutnud ning nüüd ei peaks ka ringraudteed rajama n-ö vene rööpalaiusega (1520 mm), vaid see peaks minema Rail Balticu pealt edasi Euroopa laiusega (1435 mm).
/nginx/o/2020/02/06/12918891t1ha8ed.png)
/nginx/o/2019/01/28/11748250t1h7d86.jpg)