/nginx/o/2022/05/18/14559928t1h3861.jpg)
Valitsuskomisjon ning Eesti linnade ja valdade liit alustasid teisipäeval kohalike omavalitsuste 2023. aasta riigieelarve ning järgmise perioodi eelarvestrateegia läbirääkimisi. Peamiste aruteluteemadena on fookuses tulubaasi ja riigilt omavalitsustele laekuva raha suurus ning suurem finantsautonoomia, et omavalitsustel oleks võimalik senisest rohkem ise otsustada oma vahendite kasutamise üle.
„Oleme liikunud ühest kriisist teise ning meie linnadel ja valdadel on pikka aega lasunud tavapärasest suurem koormus,“ nentis valitsusdelegatsiooni juht, riigihalduse minister Jaak Aab.
Hoolimata kriisidest saab tema hinnangul lugeda omavalitsuste rahalist seisukorda hetkel heaks, kuna tulumaksu kasv, kriisitoetuse kasutamine jm tegurid on hoidnud finantsvõimekust stabiilsena. "Samas teame, et kõrged energia- ning ehitushinnad suurendavad kulusid, vähendades selle raha hulka, mida omavalitsused kohapealsete teenuste parandamiseks kasutada saaksid. Jälgime omavalitsuste finantsseisu tähelepanelikult ja reageerime vajadusel negatiivsetele arengutele," kinnitas minister.
Kohtumisel anti ülevaade poolte ootustest ja seisukohtadest. Aabi sõnul on seekord eelarveläbirääkimistel tulubaasi ja toetuste suuruse kõrval oluliseks teemaks omavalitsuste finantseerimise põhimõtteid.
„Raha juurde suunamine ei ole ainuke küsimus, vaid tähtis on anda omavalitsustele rohkem sõnaõigust ka raha kasutamise üle,“ märkis minister. „See tähendab, et varem riigieelarvest toetusena antavad vahendid hakkaksid laekuma tulumaksu ja tasandusfondi kaudu. Kui omavalitsusel on suurem otsustusõigus, saab ta paindlikumalt leida kogukonna jaoks sobilikke lahendusi.“
Eesti linnade ja valdade liidu juhatuse esimees Mihhail Kõlvart märkis, et omavalitsused soovivad eesootavate majanduslikult raskete aegade valguses toetust ka riigilt. „Linnade ja valdade vajadused lähtuvad sellest, et tagada oma elanikele vähemalt senisel tasemel avalikud teenused. Selleks näeme vajadust tõsta omavalitsuste tulubaasi 0,23%, mis võimaldab neil täiendavalt finantseerida toetusfondi kaudu alarahastatavaid valdkondi ning katta põhitegevuse tulemi langust,“ sõnas Kõlvart.
„Niisamuti ootavad omavalitsused riigi poolt täiendavat meedet Ukraina sõjapõgenikega seotud kulude katmiseks, omavalitsustele kulude reservi loomist kriisiolukordadeks, kohalike teede korrashoiuks toetuse kasvu ja koolilõuna toetuse suurendamist. Eelmainitud meetmetega ei saa omavalitsused luua uusi lisaväärtusi, küll aga hoida praegust kvaliteeti.“
Jaak Aabi kinnitusel on riigieelarve koostamisel vastavad ministeeriumid põhimõtteliselt valmis suurendama teehoiuks vajalikke vahendeid ja koolilõuna toetust, et hindade kallinemisega kaasnevaid kulusid katta ning jooksvalt lahendatakse ka Ukraina sõjapõgenikega seonduvaid küsimusi. „Palume omavalitsustel põhjalikumalt analüüsida põgenikega kaasnevat rahavajadust, et saaksime sealt edasi vaadata,“ lausus minister.
Keskvalitsuse ja liidu läbirääkimised erinevate valdkondade rahastuse küsimustes vältavad sügiseni, lõpptulemused edastatakse valitsusele, kes suunab need koos 2023. aasta riigieelarve eelnõuga menetlemiseks riigikogule.
/nginx/o/2020/02/06/12918891t1ha8ed.png)