/nginx/o/2020/02/06/12918891t1ha8ed.png)
/nginx/o/2022/05/27/14581469t1h5897.png)
Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted esimeses kvartalis siin ja välisriikides kokku 14% rohkem kui aasta varem.
Eesti ehitusettevõtted ehitasid tänavu esimeses kvartalis märksa rohkem, kui aasta varem
Eesti ehitusettevõtted ehitasid 805 miljoni euro eest, sellest hooneid 619 miljoni ja rajatisi 186 miljoni euro eest. Eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes ehitati hooneid 18% ja rajatisi (teid, sildu, sadamaid, magistraaltorustikke, side- ja elektriliine, spordiväljakuid jms) 3% rohkem.
Statistikaameti juhtivanalüütik Merike Sinisaare sõnul on ehitusturg jätkuvalt mõjutatud nii eelmise aasta madalast võrdlusbaasist kui ka viimaste aastate suurimast materjalide hinnatõusust.
Kohalikku ehitusturgu mõjutas enim hoonete ehitusmahtude suurenemine. Rohkem ehitati nii uusi hooneid, kui tehti ka hoonete remondi- ja rekonstrueerimistöid. Rajatiste ehitus jäi aasta varasemaga võrreldes samale tasemele.
Välismaal tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht suurenes eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 9%. „Sealne ehitusmahtude kasv tulenes põhiliselt rajatiste ehitusest. Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus kogu ehitusmahus oli 6%, nagu ka aasta varem,“ ütles Sinisaar.
Ehitisregistri andmetel lubati kasutusse 1240 uut eluruumi ehk 27% vähem kui aasta varem. Enam kui kolmandik valminud eluruumidest asuvad Tallinnas, järgnevad Tallinna lähiümbruse vallad ja Tartumaa.
Ehitusluba väljastati 1851 eluruumi ehitamiseks, mida on 11% vähem kui aasta varem. Jätkuvalt oli eelistatuim elamutüüp korterelamu.
Kasutusse lubati 258 mitteelamut kasuliku pinnaga 102 700 ruutmeetrit. Enim lisandus uut tööstus- büroo- ja laohoonete pinda. Võrreldes mullusega vähenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.