P, 25.09.2022

Päästeamet kontrollis veeohutuspüstakuid ja avastas palju vigu

Anne Põder
, ajakirjanik
Päästeamet kontrollis veeohutuspüstakuid ja avastas palju vigu
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Veeohutuse stend on veekogu juures hädavajalik.
Veeohutuse stend on veekogu juures hädavajalik. Foto: Arved Breidaks

Täna algab ametlik suplushooaeg ning selle eel kontrollis Päästeamet veeohutuspüstakute seisukorda üle kogu Eesti. Puudused tuvastati 168 korral ehk pisut enam kui veerandil juhtudest.

Kokku vaadati üle 651 veeohutuspüstaku seisukord. 107 juhul olid puudu või rikutud stendi juurde kuuluvad päästevahendid ning 68 puhul oli stend ise rikutud või amortiseerunud. Katkiseid või rikutud infotahvleid leiti 41 korral ning stendi tähistav kleebis oli puudu 45 püstakul. „Eelmise aastaga võrreldes on olukord paraku kehvemaks muutunud,“ ütles Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala.

„Mullu tuvastasime puuduseid 104 veeohutuspüstakul, tänavu on see arv kahjuks mitmekümne võrra suurem. Arvestada tuleb aga sellega, et katkine või puudulik veeohutuspüstak ei saa pakkuda õnnetuse korral abi. Seega peaks igaüks, kes haarab üldkasutatavalt veeohutuspüstakult kaasa päästerõnga või mõne muu abivahendi ning viib selle koju, mõtlema sellele, et potentsiaalselt seab ta ohtu kellegi elu,“ rääkis Virkala ja rõhutas, et õnnetuse juhtumiseks piisab vaid hetkest ning siis on abivajaja päästmiseks arvel iga sekund.

Päästeamet vahetab rikutud püstakutel välja infotahvlid, püstaku valdaja ülesanne on hoolitseda, et päästevahendid oleks komplekssed ja korras. Terviklikult ohutuspüstakult leiab lisaks päästevahenditele info ja juhendid, kuidas õnnetuse korral toimida. Samuti on iga püstak tähistatud numbriga, et häirekeskus saaks õnnetuse korral sündmuspaiga võimalikult kiiresti tuvastada ja hädasolijatele abi saata.

Kui märkate katkist või muul moel puudulikku veeohutuspüstakut, andke sellest teada lähimale päästekomandole.

Kuigi tänavu laseb suvesoe end veidi oodata, on julgemad juba suplushooaega alustanud või peagi alustamas. Selleks, et karastavast veemõnust ei saaks õnnetus, tuleb meeles pidada lihtsaid ettevaatusabinõusid:

*Kui jood, ära uju! Ohtlikuks osutuvad ka nõrk joove ja pohmell. Alkoholi tarvitanu väsib kiiresti, lisaks tekivad reflektoorsed südamevereringesüsteemi talituse häired. Kiiresti võib tekkida alajahtumine ja jäsemete verevarustus võib järsult halveneda.

*Hoia silm peal! Alati on kindlam minna ujuma sõbra või pereliikmega, kellega saate teineteist jälgida ja vajadusel abi kutsuda. Kindlasti ei tohi üksi ujuma lubada lapsi.

*Vali ujumiseks õige koht! Sageli minnakse ujuma tugeva lainetusega merre või kiirevoolulisse jõkke, kus õnnetuse juhtumiseks pole palju vaja. Palju vigastusi juhtub vette hüppamisel selleks mitte ettenähtud kohtadest (nt sillad, muulid). Meeles peab pidama, et kohtades, mis ei ole ujumiseks ette nähtud, võib leiduda veealuseid poste, kive, kände ja muud. Samuti võib põhi olla reostatud teravate ja ohtlike esemetega (nt klaastaara). Kõige turvalisem on ujuda ametlikus rannas vetelpäästjate silme all.

*Kõige ohutum on ujuda kalda lähedal ja nii, et jalad alati põhja ulatuks. Kui peaksid ootamatult väsima või peaks tekkima näiteks lihaskramp või mõni terviserike, ei järgne madalas vees ujumise korral nii suurt uppumisohtu.

Rohkem infot veeohutuse kohta leiab siit

Märksõnad
Tagasi üles