Rahvaloenduse andmed kinnitavad Järvamaa elanikkonna kahanemist
1. juuni 2022, 15:12
Rahvaloenduse esialgsetel andmetel elab Järvamaal 29697 inimest, neist mehi on 48 ja naisi 52 protsenti. Kümne aastaga on elanike arv märgatavalt kahanenud ja nüüd elab siin 1472 inimest vähem. Muide, Järvamaa on ainus maakond, kus ei ela ühtegi prantslast.
Statistikast saab teada, et Järvamaa elanike keksmine vanus on 44,4 aastat ning Eesti kodanikke elab maakonnas 97 protsenti. Eesti rahvusest on 94 protsenti elanikest. Erinevaid sünniriike saame maakonna peale kokku lugeda aga 50 ja erinevaid kodakondsuseid 37.
Eesti keelt kõneleb emakeelena 95 protsenti Järvamaa elanikest, erinevaid emakeeli on inimeste seas kasutusel aga 43.
Keskmine laste arv 15-aastaste ja vanemate naiste kohta on 1,87, mis tähendab, et kõige agaramad järglaste saajad siinsed naised pole. Keskmine iga, millal Järvamaa naised esimese lapse sünnitavad on 23,6.
Huvitav on statistika järgi seegi, et 50 protsenti Järvamaa elanikest on vallalised, 28 protsenti abielus, 12 protsenti lahutatud ja 8 protsenti lesed.
2021. aastal rahvaloendusel registritest kogutud andmed näitavad, et Eesti rahvastik tervikuna on kümne aastaga kasvanud, inimesed elavad kauem ning tööealiste inimeste arv on langenud. Viimase kümne aasta jooksul on Eestis suurenenud erinevate rahvuste, kodakondsuste, emakeelte ja sünniriikide arvukus, kasvanud on ka eestlaste arv.
Loendusmomendi ehk 31. detsembri 2021 seisuga elas Eestis alaliselt 1 331 824 inimest, mis on 2,9 protsenti rohkem kui kümme aastat tagasi samal ajal. Mehi on 47,6 protsenti ja nende osakaal kasvas 1,2 protsendipunkti, naiste osakaal on 52,4 protsenti. Keskmine Eesti elanik on 42,2-aastane ehk 1,4 aastat vanem kui oli keskmine elanik 2011. aastal.
„Rahvastiku vananemise positiivne külg on see, et 80-aastaste ja vanemate inimeste arv on suurenenud – ehk meie inimeste eluiga pikeneb ning eriti on seda märgata meeste osas. Võrreldes eelmise loendusega elavad mehed keskmiselt 3 ja naised 1,7 aastat kauem. Väljakutseks on rahvastiku mõistes viljakas eas naiste osakaal, mis on kahanenud, ent väikeseks leevenduseks on siin suurenenud sünnitatud laste arv naise kohta ja laste arvu juurdekasv,“ kommenteeris statistikaameti juhtivanalüütik Terje Trasberg.
Viimase kümne aastaga on Eestis suurenenud nii laste (0–14-aastaste) kui vanemaealiste (65+) elanike arv, vähenenud on tööealiste hulk. Lapsi elab alaliselt Eestis 217 792, mida on 9 protsendi võrra rohkem kui kümme aastat tagasi. Vanemaealisi on kokku 272 164 ehk 18,6 protsendi võrra rohkem kui eelmise rahvaloenduse ajal. Tööealisi on kokku 841 868 – see näitaja on vähenenud 2,7 protsendi võrra.