Teadlased leidsid lahendusi mesilaste hukkumise vähendamiseks

Mesilased. Foto: Arved Breidaks / Lõuna-Eesti Postimees

Projekti "Mesilaste hukkumise vähendamise võimalused" eesmärgiks oli selgitada tolmlejate, sealhulags kodus peetavate meemesilaste ning peamiste Eestis looduslikult esinevate mesilase- ja kimalaseliikide hukkumiseni, arvukuse vähenemiseni ja liigirikkuse languseni viivaid põhjuseid ning anda praktilisi soovitusi tolmeldajate seisukorra parandamiseks.

Uuring hõlmas nii kodu- kui looduslike mesilaste ohustatust. Eestis on kokku 275 liiki mesilasi, sh 28 liiki kimalasi ja 247 liiki erakmesilasi. Neist ohulähedases seisundis on 6%, ohualtis seisundis 12%, väljasuremisohus 4% ning kriitilises seisundis 3% liikidest. Väliuuringud toimusid 90 erineval uurimisalal üle Eesti, valdavalt Lõuna-Eestis. Laboriuuringud viidi läbi EMÜ laborites ning saadud tulemuste alusel koostati soovitused mesinikele.

Leiti, et looduslike tolmeldajate säilimiseks tuleb suurendada elupaikade vahelist sidusust ja maastiku mitmekesisust maastikuelementidega, mis võimaldaksid tolmeldajatel toitumise, paljunemise, levimise ja migreerumise eesmärgil elupaikade vahel liikuda. Vähese mosaiiksusega piirkondades soovitati vähendada põldude pindala ning suurendada nende liigendatust. Lisaks anti suuniseid tolmeldajasõbralikuks majandamiseks. Näiteks intensiivsema maakasutusega aladel tuleb tolmeldajartele tagada nii suvised ja talvised pesitsuskohad kui ka läbi kogu hooaja sobilike toidutaimede esinemine.