Vargamäel saab mekkida Tammsaare-aegseid roogi

Kuraatoritunnis saab näiteks teada, mida tarvitas kirjaniku isa Peeter Hansen (Tõe ja Õiguse romaanis Andres) hommikuti enne sööki. See pidi tagama hea söögiisu. Miks on piknikukotis napoleon jt toidud? Miks ei peetud Tammsaare sünnikodus kanu? Põnevate faktidega rikastatud kuraatoritund annab vastuseid. Foto: Tammsaare muuseum Vargamäel

Täna toimub Vargamäel Tammsaare muuseumis astanäituse “Täissöönul pole isu ja nälginul pole toitu” kuraatorituur ja kell 13 toimuval piknikul mekkida saab kirjaniku kaasaegseid roogi.

Muuseumi tänavune aastanäitus „Täissöönul pole isu ja nälginul pole toitu“ on  pühendatud toidule ning piilub Tammsaare raamatutegelaste kööki. Näitus on saanud ainest kirjaniku lühijuttudest ja suurteostest, sealhulgas „Tõde ja õigus“ osadest, „Ma armastasin sakslast“, „Elu ja armastus“ ning „Põrgupõhja vanapagan“.

Tammsaare on toidu kaudu kirjeldanud armunälga ja armastust, rõõmu ja kurbust, lootust ja lootusetust. Tema tegelasi leiab einestamas kõrtsidest, söögimajadest ja kohvikutest. Toitu hangitakse turult, metsast, jõest ja kasvatatakse ise. Koos oma tegelastega kannatab Tammsaare närivat nälga, aga katab ka rikkalikult roogi täis kuhjatud pidulaudu, mille põhjus lauas istujates isutust tekitab. Eks öelnud Tammsaare põhjusega, et täissöönul pole isu ja nälginul toitu, hädas on mõlemad.