Omavalitsused osundasid alushariduse seaduse osas mitmetele probleemkohtadele

Urmas Glase
Copy
Liit ei saanud nõus olla sellega, et seadusega oleks pandud kohalikule omavalitsusele kohustus menetleda lasteaiakoha taotlus kahe kuu jooksul.
Liit ei saanud nõus olla sellega, et seadusega oleks pandud kohalikule omavalitsusele kohustus menetleda lasteaiakoha taotlus kahe kuu jooksul. Foto: Dmitri Kotjuh

Äsja Riigikogu menetlusest tagasi võetud alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu valmistas kohalikes omavalitsustes juba pikemat aega muret. Omavalitsuste vaatest oli üheks suurimaks murekohaks suurenev rahakulu, millel puudusid katteallikad.

Selle aasta 26. jaanuaril esitas Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL) Haridus- ja Teadusministeeriumile (HTM) vastuskirja eelnõu kohta, lähtudes liikmetelt saadud tagasisidele. HTM arvestas eelnõus osade liidu märkuste ning ettepanekutega, ent mitmed väga olulised kitsaskohad on jäänud senini lahenduseta.

„Üheks suuremaks murekohaks oleme pidanud seda, et seaduse rakendamine oleks nõudnud märkimisväärseid lisakulusid kohalike omavalitsuste poolt. Samuti ei ole välja toodud, kui palju seadusemuudatused lõppkokkuvõttes meie liikmetele maksma lähevad ja kas riigieelarves nähakse ka ette raha, mis aitab kohalikel omavalitsustel seadusest tulevaid kohustusi täita. Loodame, et kui eelnõu peaks tulevikus linnade ja valdadeni taaskord jõudma, oleks ka sellele küsimusele vastatud, sest lasteaedade ja lastehoidude süsteemi kaasajastamise vastu iseenesest ei olda. Omavalitsuste probleemkohtadele tuleb anda selged vastused ja pakkuda lahendused,“ sõnas Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid.

Tagasi üles