Mitte mingi valemiga ei saa Birgitit veenda, et ülikoolitaseme matemaatika on õudus kuubis. “Matemaatikaõpetaja suunal võiks olla isegi veel rohkem matemaatika valdkonna aineid,” leiab ta, “Ülikooli tasemel matemaatika pakub rohkelt väljakutseid ning täpselt seda ma vajangi – ilma väljakutsetata hakkaks igav. Põnev on olnud ka kuulumine organisatsiooni Noore Õpetaja Huviklubi, sest seal on koos erinevad aktiivsed õpetajakoolituse tudengid, kes korraldavad õpetamise ja üleüldisemalt haridusega seotud üritusi. Sealt olen leidnud palju uusi tutvusi ja mõttekaaslasi.”
Rõngu lapsed andsid kindlust
Küll aga nappis Birgiti hinnangul pedagoogika praktilist poolt. Kui kolmandal kursusel tunniplaan hõredamaks jäi, otsis ta endale osalise tööajaga koha. “Valikuks langes Rõngu Keskkool, sest mulle meeldib Lõuna-Eesti piirkond ja eelkõige looduskaunis Tõrva linn, mis ei jää Rõngust kaugele ja kuhu ma tahaks kunagi elama asuda.” Kusjuures Birgitil pole Tõrvas sõpru-sugulasi, ta lihtsalt leidis üles selle linna võlu nagu ta avastas enda jaoks matemaatika.
Rõngu koolist saigi noor matemaatikaõpetaja esimese kondiproovi, mis andis Birgitile vaid kindlust juurde - ta on valinud endale õige eriala. Õpetajatöö juures meeldib mulle kõige rohkem just õpilastega suhtlemine. Ma leian, et õpilastega heade suhete hoidmine on ka eduka ainetunni aluseks. Ma mäletan, kui meil oli neljandikega olnud kaks tundi matemaatikat järjest ja teise tunni lõpus nad ütlesid täiesti siiralt, et nad ei taha eesti keele tundi minna ja miks meil ei võiks veel üks tund matemaatikat olla. See tegi mind ikka väga õnnelikuks. Ma tundsin, et järelikult teen ma midagi õigesti, kui olen suutnud neis nii suure huvi matemaatika vastu tekitada!”