K, 7.12.2022

Keskkonnaamet pani Järvamaal metsaraie pausile- avastati haruldase linnu pesitsusala

Järva Teataja
Keskkonnaamet pani Järvamaal metsaraie pausile- avastati haruldase linnu pesitsusala
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kotkaklubi leheküljelt selgub, et suur- ja väike-konnakotkast on eristada üsna keeruline, kuid suur-konnakotkas on tumedam, pisut suurem ja jässakam kui väike. Fotol on konnakotkas Alam-Pedja looduskaitsealal.
Kotkaklubi leheküljelt selgub, et suur- ja väike-konnakotkast on eristada üsna keeruline, kuid suur-konnakotkas on tumedam, pisut suurem ja jässakam kui väike. Fotol on konnakotkas Alam-Pedja looduskaitsealal. Foto: Margus Ansu / Postimees

Keskkonnaamet on sel kevadsuvel pea kahe kuu jooksul pesitsevate lindude kaitseks kontrollinud ligi 3000 kinnistut ning reageerinud 64 kaebusele. Raietööd on peatatud 25 korral, neist korra Järvamaal, millest enamik leidsid aset kõige linnurikkamates vanades metsades.

„Eelmisel aastal samal ajal oli meile laekunud kokku 206 lindude pesitsusaegse häirimisega seotud teadet – neist 117 puudutasid metsaraieid, millest oli toona peatatud 36. Kõrvutades neid andmeid meie selle aasta kontrollide tulemuste ning kaebuste arvuga on selge, et lindude jaoks kõige tundlikuma pesitsusajaga arvestamisel on aastaga toimunud suur muutus. Tunnustame vastutustundlikke metsaomanikke, kes peavad elu hoidmisest lugu ja väldivad raieid metsaelustiku jaoks kõige tundlikumal ajal,“ ütles Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra.

Seni peatatud 25 raiest kahel juhul ei järgnenud lõplikku ettekirjutust ning raietöödega lubati jätkata. Üheksal kinnistul, kus Keskkonnaamet on pesitsusaegsed raied peatanud, tuvastas amet kokku 11 kaitsealust linnuliiki – nende seas I kaitsekategooriasse kuuluva väike-konnakotka Järvamaal. Raiete peatamise toel on päästetud ka üks raudkull, kaks hiireviu, kolm musträhni, kolm väike-kärbsenäpi ja üks laanepüü pesitsev paar – kõik need liigid kuuluvad III kaitsekategooriasse.

Võrreldes ülejäänud Eestiga on ametil tulnud peatada kõige enam raieid Saaremaal, Valgamaal ja Raplamaal. Keskkonnaameti peadirektori Rainer Vakra sõnul võisid raietööd Saaremaal olla mõneti tingitud saartele varem saabunud kevadest. „Et saartel läks soojaks ja kuivaks varem kui mandri-Eestis, kannatas sealne pinnas metsatehnikat tõenäoliselt varem kui mujal. Viimase paari nädala jooksul on ka Saaremaa metsades rahulikum olnud – mõni kaebus on küll lisandunud, ent need ei ole enam kõige linnurikkamatest metsadest ega kaitsealadelt,“ ütles Vakra.

Järelevalve jõudude juhtimiseks pesitsusrahu ajal töötas Keskkonnaamet koos Keskkonnaagentuuriga välja puistute maatriksi, millega hinnatakse tõenäolist linnurikkust ja pesitsemise tõenäosust puistu vanuse ja kasvukohatüübi andmete põhjal. „Meie plaaniline järelevalve on suunatud kaitsealadele ja kõige linnurikkamatesse vanadesse metsadesse, kus metsalinnustiku kaitsega on eriti oluline arvestada. Vältides lindude häirimist eriti just nendel aladel, saame päästa kõige rohkem linde,“ sõnas Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra.

Kui kevadsuvine raie on vältimatu, siis tuleb hoiduda raietest vanemates linnurohketes metsatüüpides, eelkõige lehtpuu enamusega salu- ja laanemetsades. Pesitsemise tõenäosuse hindamise maatriksi ning järelevalve juhendi leiab Keskkonnaameti kodulehelt.

Märksõnad
Tagasi üles