Valitsussektori puudujääk aprilli lõpuks oli esialgsetel andmetel 1% SKPst

Foto: Margus Ansu

Rahandusministeeriumi esialgsel hinnangul oli aprilli lõpuks eelarvepuudujääki kogunenud 335 miljonit eurot, mis on 1 protsent aastasest SKPst.

Rahandusministeeriumi esialgsel hinnangul oli aprilli lõpuks eelarvepuudujääki kogunenud 335 miljonit eurot, mis on 1 protsent aastasest SKPst, kirjutab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Helin Kütt.

Valitsussektoris oli eelarvepuudujääk aprillis ainult keskvalitsuses, sotsiaalkindlustusfondid ja kohalikud omavalitsused on kõigil aasta neljal esimesel kuul olnud ülejäägis.

Keskvalitsuse (peamiselt riigieelarve) eelarvepositsioon oli aprilli lõpus 476 miljoni euro suuruses puudujäägis. See on 186 miljoni võrra parem seis kui aasta varem. Kulude kasv oli aprilli lõpuks tavapärane, kuid kuna maksutulude kasv on tavapärasest suurem, siis on ka positsioon parem. Kõige kiiremini on nelja kuuga kasvanud tulumaksu (nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute) laekumine, mis on kasvanud aastaga ligi 24 protsenti. Ka käibemaksu laekus jõudsalt, nelja kuuga ligi 18 protsenti enam kui aasta varem. Selle peamiseks põhjuseks on viimase aja erakordselt kiire hinnatõus. Kiirelt kasvasid ka mittemaksulised tulud, näiteks kaupade ja teenuste müük ning tulud varadelt.

Sotsiaalkindlustusfondide sektori, ehk Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa, positsioon oli aprilli lõpu seisuga positiivne, 41 miljonit eurot. Haigekassa eelarveülejääk on möödunud aastaga võrreldes kasvanud 20 miljoni euro võrra 35 miljoni euroni. Hea seisu põhjuseks on taastunud sotsiaalmaksulaekumine ning keskvalitsuse jätkuv rahaline toetus. Töötukassa oli aprilli lõpus 6 miljoni euro suuruses ülejäägis, mis on 27 miljoni euro võrra parem seis, kui aasta varem. Aprilli lõpuks oli arvestatav osa (ligi 5200) Eestisse saabunud sõjapõgenikke juba jõudnud ennast töötuks registreerida ning neist ligi 1100 olid ka perioodi lõpuks arveloleku lõpetanud, enamus rakendunud tööle.

Kohalike omavalitsuste eelarveülejääk oli aprilli lõpus 100 miljonit eurot, mis on 2021. aasta nelja esimese kuuga võrreldes 7 miljoni euro võrra kehvem tulemus. Aasta alguse ülejääk on kohalikel omavalitsustel üsna tavapärane. Eelmise aastaga kehvemat tulemust selgitavad hinnatõusust tulenevad suuremad kulutused ning sõjapõgenike aitamine. Samas hoiab sektorit ülejäägis tugev tulumaksulaekumine, mis oli ligi 13 protsenti suurem kui eelmise aasta nelja esimese kuuga.

Riigieelarve kogukulu kasvas edasiantavate kulude ja tegevuskulude kasvu tõttu

Riigieelarveliste asutuste kogukulu kasvas 2022. aasta aprillis eelneva aasta aprilliga võrreldes 87,4 miljonit eurot ehk 8,4 protsenti, mistõttu aprillikuu kogukulude mahuks oli 1,13 miljardit eurot.

Kogukulu kasvu panustasid peamiselt edasiantavad maksutulud ja tegevuskuludest tööjõu- ning majandamiskulud. Välistoetuste kasutamine ja vahendamine suurenes aastaga peaaegu kaks korda ehk 24,4 miljoni euro võrra.

Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud, milleks on kulud ilma välisvahendite ja edasiantavate maksutuludeta, suurenesid aprillis 716,1 miljonilt eurolt 725,4 miljoni euroni ehk 9,3 miljonit eurot eelneva aasta aprilliga võrreldes, mis teeb aastaseks kasvutempoks 1,3 protsenti.

Riigieelarve positsiooni mõjutavate kulude kasv aeglustus aprillis, kuna kodumaistest toetustest anti tegevustoetuseid võrreldes eelneva aasta aprilliga 26,0 miljoni euro eest vähem ja Töötukassale ei makstud enam toetust tööhõiveprogrammi töötasu hüvitise maksmiseks. Tegevustoetuseid maksti aprillis hariduse valdkonnas 26,1 miljoni euro võrra vähem kui eelneval aastal. Ülejäänud kodumaiste toetuste liigid aprillis suurenesid - sotsiaaltoetused 11,9 miljonit eurot, kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 12,4 miljonit eurot ja kodumaine sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 2,5 miljonit eurot. Kodumaiste toetuste kasvuks oli aprillis seega 0,8 miljonit eurot ehk 0,2 protsenti. Sotsiaaltoetustest kasvasid vanaduspensionid aprillis 11,6 miljonit eurot ehk 7,7 protsenti. Kodumaist sihtfinantseerimist tegevuskuludeks kasvatasid aprillis 28,5 miljoni euro eest elektri ja gaasi kõrge lõpphinna mõju vähendamiseks toetuste andmine ning 6,1 miljoni euro eest kaugkütte kulude kompenseerimine kodutarbijale. Samuti panustasid kodumaise sihtfinantseerimise kasvu antud toetused Eesti Rahvusringhäälingule ning spordivaldkonnale.

Majandamiskulud suurenesid aprillis 14,4 protsenti ehk 9,3 miljonit eurot, peamiselt kaitseotstarbeliste kulutuste, muudele sotsiaalteenustele tehtud kulutuste ja elektrikulude kasvu tõttu. Esialgsetel andmetel kasvasid riigieelarveliste asutuste ruumide ja rajatiste elektri-, kütte- ning soojusenergiakulud aprillis 1,82 miljoni euro võrra. Kaitseotstarbelistest kulutustest suurenesid enim kulutused laskemoona ja käsitulirelvade soetamiseks 4,4 miljoni euro võrra. Muudele sotsiaalteenustele tehtud kulutuste hulgas olid Ukraina sõjapõgenikega seotud kulud aprillis 5,2 miljonit eurot.

Tööjõukulud suurenesid aprillis 9,0 miljoni euro võrra, kasvades aastas 10,6 protsenti. Tööjõukulude kasvu peamisteks põhjusteks olid hariduse ja siseturvalisuse valdkonna töötajate palgatõus ning välisvahenditest tehtud täiendavad tööjõukulud.

Investeeringud kasvasid aprillis 30,8 protsenti ehk 7,5 miljoni euro võrra. Aprillis suurenesid eelneva aasta aprilliga võrreldes kulutused kaitseinvesteeringuteks ja riigi idapiiri ning riigimaanteede ehitamiseks. Aprillis investeeriti eelneva aasta sama ajaga võrreldes 2,8 miljoni euro võrra rohkem kaitseinvesteeringuteks, mille hulgas oli suurematest investeeringutena maasturite, distantsilt juhitava rasketehnika ja liikurhaubitsate soetamine. Idapiiri ehitusesse investeeriti aprillis 0,6 miljonit eurot enam kui eelneval aastal samal ajal. Samuti on aastaga suurenenud Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse IT investeeringute kulud. Riigimaanteede remondi koondprojekti kulud kasvasid aastaga 1,9 miljoni euro võrra taristu ehitamise ja remonditegevusega seotud kulude kasvu tõttu.

Muudest tegevuskuludest peamise osa moodustavad edasiantud maksutulud. Edasiantud maksutulud kasvasid aprillis 53,7 miljoni euro võrra kasvutempoga 17,8 protsenti aastas suurema füüsilise isiku tulumaksu ja sotsiaalmaksu maksulaekumise tõttu.