P, 25.09.2022

Sõja laiem mõju majandusele hakkab avalduma teisel poolaastal

Järva Teataja
Sõja laiem mõju majandusele hakkab avalduma teisel poolaastal
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Aasta alguse väga tugevale seisule järgneb Eesti majanduskasvu aeglustumine. Ka uue kriisita ootas Eesti majandust sel aastal ees kasvu tugev aeglustumine. 

Juba eelmise aasta lõpuks oli saavutatud tootmisressursside täiskoormatus ja pakkumispoolsete piirangute süvenemine hakkas kiire kasvu jätkumist takistama. Täiendavalt varjutavad Eesti majanduse väljavaadet veebruaris puhkenud sõda ning selle erinevad mõjukanalid nii osade eksporditurgude kadumise, tarnekanalite katkemise kui ka toormete hinnatõusu tõttu. Kui Venemaale kehtestatud sanktsioonidest kiirendatud hinnatõus on juba kohale jõudnud, siis laiem mõju majandusele hakkab avalduma aasta teises pooles.

Hinnakasvu aeglustumist on oodata järgmisel aastal, kuid hinnatase jääb endiselt kõrgeks. Eesti hinnakasv on viimastel kuudel olnud euroala hoogsaim peamiselt energia ulatuslikuma kallinemise tõttu. Suurenenud energiakulu kandub järk-järgult ka teiste toodete ja teenuste hindadesse. Kuna gaasi, elektri ja nafta tulevikutehingud ei näita püsivate geopoliitiliste pingete tõttu lähiajal odavnemist, siis jääb tarbijakorvi hinnatase pikemaks ajaks kõrgemaks kui varem prognoositi.

Hinnakasv on kiire ka siseriiklike põhjuste pärast. Enam kui kahekordset hinnakasvu erinevust euroala keskmisega võrreldes selgitab lisaks energia ulatuslikumale kallinemisele tempokas sissetulekute ja nõudluse kasv, millele on täiendavat hoogu andnud II pensionisambast välja võetud raha ja riigi kulutuste suurenemine. Viimasel kahel aastal on eelarvepuudujäägi kaudu ja Euroopa Liidu vahenditest majandusse täiendavalt lisandunud raha maht umbes 7% SKPst. Eelmise aasta lõpuks tootmisvõimsuse piiri lähedale jõudnud majandus pidi hakkama ergutatud nõudlusele reageerima kiirema hinnatõusuga.

Rahapoliitika karmistamine ohjeldab hinnatõusu. Euroopa Keskpanga nõukogu on teatanud plaanist tõsta alates juulist baasintressimäärasid, et tuua euroala inflatsioon tagasi 2% lähedale. Intressitõusud kergitavad EURIBORi kaudu laenu hinda ka Eesti kodumajapidamistele ja ettevõtetele, kuid selle jahutav mõju Eesti majandusele ja hinnakasvule jõuab kohale aegamisi. Kuna kiire hinnakasv Eestis on paljuski tingitud riigisisestest põhjustest, oleks riigil vaja inflatsiooni ohjeldamiseks laenuraha arvelt kulutamist piirata.

Kui riik ei leia katteallikaid elukalliduse ootamatult järsu tõusu mõju leevendamiseks, siis toimivad täpselt sihitud toetused paremini. Kuna sundkulutuste äkiline tõus tabab märksa rängemalt väiksema sissetulekuga inimesi, on riigil otstarbekas pakkuda hästi sihitud abi neile, kes seda enim vajavad. Laialdased ja ühtlased toetused või maksulangetused põhjustaksid seevastu aga praeguses majandusolukorras täiendava hinnakasvu, kui neil puuduvad eelarves katteallikad. Praeguste prognooside järgi jääb energia kalliks pikemaks ajaks, mistõttu suurendaks sama kaua kestev maksulangetus või ühtlased toetused niigi sügavat eelarvepuudujääki pikema aja jooksul ning maksumaksjatel tuleks riigi tulude ja kulude vastavusse viimiseks see tulevikus ikkagi korvata.

Märksõnad
Tagasi üles