Otsid, kuhu raha paigutada? Loe, millega tasub arvestada hoiu-laenuühistute kaudu investeerimisel

Hoiupõrsas Foto: Arvo Meeks

Viimasel paaril aastal on keskkriminaalpolitsei algatanud kahe hoiu-laenuühistu juhatuse liikmete suhtes uurimise seoses võimaliku investeerimiskelmuse toimepanemisega. Ülevaate võimalikest ohtudest ja riskidest, mis kaasnevad hoiu-laenuühistute kaudu investeerimisega, annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) ettevõtluse osakonna jurist Mari-Liis Aas.

Pankade pakutavate hoiuste intressimäärad on reeglina väga madalad ning paljud hoiustajad otsivad alternatiivseid võimalusi oma raha kasvatamiseks. Üheks selliseks investeerimisvõimaluseks on raha paigutamine hoiu-laenuühistute hoiustesse. Võrreldes pankade hoiustega räägib hoiu-laenuühistute hoiuste kasuks oluliselt kõrgem intressimäär – kui pangad pakuvad intressimääraks kuni 2,5% aastas, siis hoiu-laenuühistute intressimäär on koguni kuni 8% aastas.

Kuigi hoiu-laenuühistud pakuvad hoiustele oluliselt paremat intressi kui pangad, eeldab see ka hoiustaja suuremat valmidust võtta riske. Seega tasub enne valiku tegemist teada kahe hoiustamisviisi peamisi erinevusi:

Tagatis: hoiu-laenuühistute hoiused ei ole tagatud riikliku tagatisfondiga.

See tähendab seda, et hoiu-laenuühistu maksejõuetuse korral ei garanteeri riik hoiustaja säästude säilimist 100 000 euro ulatuses iga hoiustaja kohta, nagu seda tehakse Eestis tegutsevate pankade hoiuste puhul.

Sihtasutus Hoiuste Tagamise Fond tagab hoiu-laenuühistutesse investeeritud hoiuseid 20 000 euro ulatuses. Tagatud ei ole aga kõikide hoiu-laenuühistute hoiused, vaid üksnes Hoiu-Laenuühistu Liidu liikmete hoiused, kes on fondiga liitunud ja kes teevad fondi regulaarseid makseid.

Praegu on SA Hoiuste Tagamise Fondi poolt tagatud viie hoiu-laenuühistu hoiused: Kambja, Kehtna, Saaremaa, Põlvamaa ja Maaelu Edendamise HLÜ.

Hoiu-laenuühistutesse investeerimisel tuleb tähelepanu pöörata sellele, et ühistu pankroti korral võib hoiustaja tulenevalt riikliku tagatise puudumisest kaotada kogu investeeritud raha. Seega on väga oluline enne hoiustamist uurida konkreetse hoiu-laenuühistu tausta.

Vaidluste lahendamine: vaidluses hoiu-laenuühistuga ei saa tarbijavaidluste komisjon aidata, ainus võimalus on pöörduda kohtu poole.

Kui panga ning tarbija vahelise vaidluse lahendamiseks on tarbijal õigus pöörduda TTJA juures tegutseva tarbijavaidluste komisjoni poole, siis vaidluses hoiu-laenuühistuga ei ole tarbijavaidluste komisjonil pädevust. Seda tulenevalt sellest, et hoiu-laenuühistu kliendid on ühtlasi ka ühistu omanikud ehk liikmed ning seetõttu ei ole tegemist tarbija-kaupleja vahelise suhtega tarbijakaitseseaduse mõttes. Seega on vaidluste tekkimisel ainsaks võimaluseks pöörduda kohtu poole, mis võib osutuda aga kulukaks ettevõtmiseks.

Järelevalve: hoiu-laenuühistute üle puudub riiklik kontroll.

Kõik Eestis tegutsevad pangad peavad saama Eestis tegutsemiseks Finantsinspektsioonilt krediidiasutuse tegevusloa. Lisaks alluvad kõik Eestis tegutsevad pangad Finantsinspektsiooni järelevalvele.

Hoiu-laenuühistud ei vaja tegutsemiseks tegevusluba ja sellest tulenevalt ei allu nad ka Finantsinspektsiooni järelevalvele. Hoiu-laenuühistu seaduse alusel kontrollivad hoiu-laenuühistute tegevust ja varalist seisu küll revisjonikomisjon ning audiitor, kuid tegemist ei ole riikliku kontrolliga.

Eeltoodust lähtuvalt soovitab TTJA põhjalikult hinnata erinevate hoiustamisvõimaluste plusse ja miinuseid ning vajadusel konsulteerida asjatundjatega. Oluline on endale teadvustada seda, et soov teenida suuremat tulu eeldab ka suuremat riskivalmidust.