Paide gümnaasiumi õpilane Laura Pilv ütles, et läks laagrisse põhimõtteliselt teadmatuses. «Mul polnud õrna aimugi, mida seal tehakse või kuidas seal käitutakse. Isegi kui olen sellest kuulnud, siis ise seda kogeda on hoopis midagi muud,» lausus ta.
Pilvele oli väike üllatus see, kui ta sai teada, et magada tuleb telgis, kus pole põhja all. «Kui teised kaks telki võitlesid sipelgapesadega, siis meie telgis kasvas üks pisikene kuusk,» märkis ta.
Suurim eneseületus oli Pilvele automaatrelvast AK4 laskmine päris padrunitega. «Alguses oli üsna hirmus, kuid sain sellest kiiresti võitu,» sõnas ta.
Laura Pilvele meeldis väga kanda kaitseväe vormirõivaid, sest see andis ühtekuuluvustunde. «Õppisin hindama seda, kes ja mis on meie ümber ning kuidas selle kõigega käituda. Soovitan laagrisse minna, sest see on kogemus, mida kõik võiksid kogeda,» lausus ta.
Paide gümnaasiumi õpilase Ronaldo Ollo meelest võinuks riigikaitselaager vabalt kesta kauem, sest need kolm päeva möödusid väga kähku.
«Laagris oli ikka nii korralik andmine, et kui järgmine päev enne lõunasööki midagi praktilist teha ei saanud, siis ei püsinud silm ka lahti,» ütles ta. «Seltskond oli päris normaalne. Pioneeripataljonist olid mega muhedad ajateenijad, kellega sai peetud korralik airsoft’i lahing.»
Koolinoortele tutvustasid instruktoritena kaitseväelase varustust kaitseväe akadeemia esimese kursuse kadetid Andres Viidikas ja Toomas-Hendrik Ojapere. Nad õpetasid, kuidas kanda kuulvesti, kinnitada rakmeid, ja jagasid muhedate kommentaaridega näpunäiteid, mida nii mõnelgi ehk mõne aasta pärast ajateenistuses võib tarvis minna. Samuti näitasid kadetid, kuidas telkmantli alla end ööbima sättida ja keerulisemates oludes hakkama saada.