Riigikaitselaager tutvustas gümnasistidele sõdurielu

Paide gümnaasiumi õpilane Krislin Virkoja (vasakul) soovis proovida kaitseväelase kuulivesti, mida kaitseväe akadeemia kadett Toomas-Hendrik Ojapere aitab tal selga panna. Foto: Urmas Glase

• Laager pakkus õpilastele nii suvekuumust kui õelaid sääski
• Ükski jutt ei asenda isiklikult saadud kogemust
• Telkides tuli maadelda sipelgatega

Eelmisel reedel pidas kaitseliidu Järva malev Nurmsi lennuväljal riigikaitselaagrit, kus peale Paide gümnasistide osales õpilasi Tallinna Kesklinna gümnaasiumist. Terve nädalavahetuse kestnud laager pakkus nii suvekuumust kui ka ohtralt õelaid sääski.

Paide gümnaasiumi õpilane Laura Pilv ütles, et läks laagrisse põhimõtteliselt teadmatuses. «Mul polnud õrna aimugi, mida seal tehakse või kuidas seal käitutakse. Isegi kui olen sellest kuulnud, siis ise seda kogeda on hoopis midagi muud,» lausus ta.

Pilvele oli väike üllatus see, kui ta sai teada, et magada tuleb telgis, kus pole põhja all. «Kui teised kaks telki võitlesid sipelgapesadega, siis meie telgis kasvas üks pisikene kuusk,» märkis ta.

Suurim eneseületus oli Pilvele automaatrelvast AK4 laskmine päris padrunitega. «Alguses oli üsna hirmus, kuid sain sellest kiiresti võitu,» sõnas ta.

Laura Pilvele meeldis väga kanda kaitseväe vormirõivaid, sest see andis ühtekuuluvustunde. «Õppisin hindama seda, kes ja mis on meie ümber ning kuidas selle kõigega käituda. Soovitan laagrisse minna, sest see on kogemus, mida kõik võiksid kogeda,» lausus ta.

Paide gümnaasiumi õpilase Ronaldo Ollo meelest võinuks riigikaitselaager vabalt kesta kauem, sest need kolm päeva möödusid väga kähku.

«Laagris oli ikka nii korralik andmine, et kui järgmine päev enne lõunasööki midagi praktilist teha ei saanud, siis ei püsinud silm ka lahti,» ütles ta. «Seltskond oli päris normaalne. Pioneeripataljonist olid mega muhedad ajateenijad, kellega sai peetud korralik airsoft’i lahing.»

Koolinoortele tutvustasid instruktoritena kaitseväelase varustust kaitseväe akadeemia esimese kursuse kadetid Andres Viidikas ja Toomas-Hendrik Ojapere. Nad õpetasid, kuidas kanda kuulvesti, kinnitada rakmeid, ja jagasid muhedate kommentaaridega näpunäiteid, mida nii mõnelgi ehk mõne aasta pärast ajateenistuses võib tarvis minna. Samuti näitasid kadetid, kuidas telkmantli alla end ööbima sättida ja keerulisemates oludes hakkama saada.

Nii Viidikas kui ka Ojapere ütlesi, et liitusid riigikaitselaagri korraldusmeeskonnaga vabatahtlikult. Ainepunkte nad selle eest ei saa, kuid pedagoogiline kogemus on just see, mida edasises teenistuses ohvitserina neil hiljem tarvis läheb.

Viidikas sõnas, et käis hiljuti Järva maleva staabis seoses õppetööga ja kui pakuti võimalust aidata laagrit korraldada, polnud tal kõhklusi. «Olen kooli ajal riigikaitselaagris osalenud ja eelmisel aastal tulin appi laagrit juba ajateenijana läbi viima. Tahan, et praegused noored saaksid vähemalt sama ägeda kogemuse, kui ma ise kunagi sain,» lausus ta.

Riigikaitselaagri ülem, Järva maleva pealik kolonelleitnant Kuido Pettai ütles, et Paide gümnaasiumist oli laagris 28 õppurit ehk kõik, kes valisid riigikaitseõpetuse. Tallinna kool täiendas laagrit 44 osalejaga.

«Esimese päeva programmi kuulusid orienteerumine, airsoft’i lahing ja kaitseväelase individuaalvarustusega tutvumine. Keelutsooni lennundusklubis näitasime õpilastele droone ja paraplaane,» selgitas Pettai. Laupäeval suundus laager Jalametsa jahilasketiiru saama relvaõpet ja laskma automaatrelvast AK4. Veel said noored riviõpet, üksikvõitlejale tarvilikke sõdurioskusi, meditsiiniõpet ja maastikul varjumist. Pühapäeva jäid kodanikukaitse, välitingimustes toitlustamise kogemine ja lõpuks rahvastepallilahing.