Kaitsevägi arvab reservi pea 2600 ajateenijat

Ajateenijad Foto: Arved Breidaks

Lähipäevil arvatakse kaitseväes reservi möödunud aasta juulis ning oktoobris ajateenistust alustanud ajateenijad, kes jätkavad oma teenistust reservis.

Käesoleval nädalal arvatakse 1. jalaväebrigaadis reservi kokku pea 1400 ajateenijat, kes omandasid riigikaitsmiseks vajalikke teadmisi ja erialaseid oskusi Scoutspataljonis, Kalevi jalaväepataljonides, tagalapataljonis, suurtükiväepataljonis, õhutõrjepataljonis, pioneeripataljonis, staabi- ja side-, tankitõrje- ning luurekompaniis.

„Ajateenistuse lõppemine tähendab edukat esmase väljaõppe läbimist ning reservteenistuse algust. Siit edasi vastutate iseseisvalt oma teadmiste, praktiliste oskuste ja füüsilise vormi säilimise ning arendamise eest. Usun, et julgeolekuolukorra jätkuv halvenemine meie ümber on rohkem kui piisav motivaator. Olge igal hetkel valmis asuma täitma oma ülimat kohustust kaitsta oma rahvast, riiki ja vabadust. Selles õnnestumine sõltub vaid meist endist tegutsedes ühtse meeskonnana ühise eesmärgi saavutamise nimel,“ ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Andrus Merilo.

Samuti lõpetab sel nädalal toetuse väejuhatuse logistikapataljonis ajateenistuse üle 200 sõduri, kelle hulgas on erialalt nii jaoülemaid, parameedikuid, autojuhte, tõstukijuhte, mehhaanikuid kui ka julgestusüksuste võitlejaid.

„Meie riigi kaitsemüür, mida me koos ehitame, on saanud tänasega jälle kõrgemaks ja paksemaks,“ ütles logistikapataljoni ülem kolonelleitnant Tambet Mäe. „Pidevalt muutuvas julgeolekukeskkonnas on aga vähemalt sama oluline ka see, et inimesed meie ümber päriselt ka tunnevad ennast kaitstuna. Olen kindel, et suudate igaüks kodudesse ja sõprade keskele viia veendumuse, et meie riigi noored inimesed on suutelised ka raskustes hakkama saama ja lahendusi leidma, isegi kui nad parasjagu vormi ei kanna,“ lisas kolonelleitnant Mäe.

Järgmised ajateenijad tulevad logistikapataljoni juulis ning nende teenistus kestab 11 kuud. Samuti on hetkel käimas väljaõpe talvekutse alusel teenistusse tulnutele.

Küberväejuhatus arvab reservi üle 200 ajateenija ning merevägi üle 44 mereväelase, kes omandasid oma ajateenistuse jooksul sideoperaatori, motoristi, relvastusmadruse või koka eriala. Lisaks arvatakse sõjaväepolitsei vahipataljonis reservi 135 ajateenijat.

2. jalaväebrigaadis arvati möödunud nädala reedel reservi pea 600 ajateenijat, kelle teenisid Kuperjanovi jalaväepataljonis kui ka staabi- ja sidekompaniis.

„Käesolev väljaõppetsükkel on kindlasti õnnestunud, sest üle mitme aasta ei piiranud meid COVID viirus ning ette valmistati ja viidi läbi kõik plaanipärased väljaõppeüritused,“ ütles 2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Tarmo Metsa. „Mõistagi oli brigaadile eraldi teetähiseks suurõppus Siil, kus ajateenijatest ning reservväelastest komplekteeritud allüksused kogesid ligilähedasi kriisi- ning sõjaaja tingimusi ja -tegevusi alates formeerimisest kuni pataljonitaseme lahinglaskmisteni. Kokkuvõtvalt saab hea tundega tagasi vaadata, sest nõudlikku väljaõpet ja kaasaegset keskkonda väärtustavad enamus ajateenijatest reservülemad kui ka realiikmed,“ lisas kolonel Metsa.

Samuti lõpetasid möödunud nädalal esimesed 31 meest ja naist ajateenistuse erioperatsioonide väejuhatuses, millega kaitsevägi suurendab oma reservväe erioperatsioonide läbiviimise võimekust. Ajateenistusel erioperatsioonide väejuhatuses on eesmärk luua kaitseväe reservile erioperatsioonide võimekusega üksused, kes suudavad tegutseda maal, õhus ja vees ning vastase poolt hõivatud alades Eestis.

Ajateenistusse kutsutakse aastas kolmel korral: jaanuaris ja juulis alustavad 11-kuu pikkust teenistust eelkutsega saabunud tulevaste reservüksuste nooremallohvitserid ja autojuhid ning oktoobris kutsutakse kaheksaks kuuks teenistusse reservüksuste reakoosseis.

Põhikutse ajateenijad läbivad esimese kolme kuu jooksul sõdurioskuste baaskursuse ning alustavad seejärel üksuse koostööõpet, eelkutse ajateenijad läbivad lisaks kolmekuulisele baaskursusele vastavalt ametikohale kas autojuhi- või nooremallohvitseride väljaõppe.