G4Si standardlahenduste divisjoni direktori Tarmo Pärjala sõnul on ligi poolte suitsuandurite eluiga tänaseks möödas – see tähendab, et ohu korral ei saa olla kindel, et seade ka töötab.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) tehnikaosakonna nõunik Priit Poschlini sõnul ei ole suitsuanduritel õigusakti või standardiga ette määratud eluiga, seadme eluiga sõltub sensorist ja teistest elektroonikakomponentidest ning sisse ehitatud akust või vahetatavast patareist. “Üldjuhul on andurid kuni 10-aastase elueaga, kuid selle määrab tootja,” sõnas Poschlin.
Optilisel suitsuanduri sees on pisikeste ribidega kamber, mis suitsu püüab. Kambri sees on valgust kiirgav diood ning valguslugeja. Kui ribide vahelt satub toss kambrisse, jõuab valgus lugejasse ning andur annab häiret.
Aja möödudes võivad aga anduri sees olevad suitsule reageerivad sensorid tundlikkust kaotada. Testnupule vajutamine kinnitab, et aku/patarei, elektroonika ja helisüsteem töötavad, kuid see ei tähenda alati, et andur on päriselt töökorras. Anduri töökindlust kahjustavad aeg, tolm, putukad, toidu tegemisel kodus tekkiv rasv ja niiskus. “Isegi kui arvad, et kodu on väga puhas, siis aja jooksul kogunevad seadmesse tolm ja mustus,” märkis Pärjala.
Millal seade välja vahetada?
Suitsuanduri kohustuslik märgistus peab Poschlini sõnul sisaldama tootmiskuupäeva või partiinumbrit ja infot tootja poolt soovitusliku seadme vahetuse aja kohta (ehk eluiga). Täpne info anduri kasutustingimuste ja eluea kohta peab olema kirjas kasutusjuhendis. Iga tootja peab anduri sertifitseerima, et seda saaks Euroopa Liidus müüa – seadmel peab olema CE ja EVS-EN 14604:2005 märgistus, maaletooja või tootja nimi. Kui kasvõi üks nendest andmetest on puudu, tuleks andur kiiremas korras välja vahetada. Anduri väljavahetamise vajadusest annab Päästeameti andmetel märku ka see, kui andur on muutunud ülitundlikuks – reageerib siis kui pole vaja või vastupidi, anduri reageerimise aeg pikeneb kordades.