Teisipäevase Järva Teataja tutvustus

Järva Teataja
Copy
Foto: Järva Teataja

Teisipäevane Järva Teataja kirjutab:

* Teisipäeval Paide Maksimarketi teisel korrusel avatav uus kaubamaja üllatab ostjaid tänapäevase sisekujunduse ja kaubavalikuga. Kaubamaja juhataja Raili Korner ütles, et ostja leiab eest seitse maailma ehk osakonda, mida on hõlbus kaubarühmade järgi eristada ja üles leida. Need seitse eripalgelist maailma on tehnika-, kodu-, matka-, laste-, noorte-, naiste- ja meestemaailm. Raili Korner sõnas, et tööd kesklinna kauplustest ärakolimise ja uues kohas sisseseadmisega vältasid 16. maist 20. juunini.

* Järvamaalt Aravete kandist on saanud alguse üks omanäoline rahvaspordiüritus. Nimelt pole ümber järvede jooksmine sugugi igal pool moes. Mitte et Eestis vähe järvi oleks, kuid parajas suuruses ja hea kallasrajaga, et nende ümber joosta ja suisa võistlussarja korraldada, mujal eriti pole. Järvamaal on ümber järvede joostud juba 40 aastat. Tava kutsus ellu ammustel aegadel noore ja hakkaja spordimehena Aravetel tegutsenud Leo Matikainen. «Tahtsin korraldada piirkonna rahvale midagi erilist. Kuna Viljandis ja mujal joosti ümber suurte ja tuntud järvede, siis mina mõtlesin, et teen ümber väikeste kohalike järvede jooksusarja, mis oleks jõukohane nii lastele kui ka täiskasvanutele,» selgitas ta.

* Metsausku rahvana on eestlased mitmesuguseid loodusega seotud tavasid au sees pidanud, teisiti pole see ka jaaniajal. Ikka seatakse sammud metsa sõnajalaõit otsima, köidetakse kimpu mitut sorti lilli ja taimi või heidetakse jaaniöö järel hommikusele kastesele murule. Vanad eestlased uskusid, et sellel on tervendav mõju, ja just kastemärja muru sees tasub pisut püherdada, et terve ja haigustevaba püsida. Kuna sõnajalaõit on keeruline ja tegelikult võimatugi leida põhjusel, et seda pole lihtsalt olemaski, ning kastemärjal murul rullimine võib lõppeda hoopis nohuse ninaga, on ehk lihtsaim moodus vanu uskumusi järgides ja head õnne lootes punuda jaaniööks lillepärg. Seejuures peaks eriti usinalt pärja punumise ette võtma meheleminekueas neiud, sest seitsmest või üheksast lillest punutud pärg ennustab ette oma tulevast.

* Kuigi lisapuhkepäevi on selles reas alati kaks, siis eelmise aasta jaaniaeg oli palju lühem, kui see tuleb tänavu. Sellele vaatamata joodi Järvamaal üle mõistuse palju alkoholi, kakeldi, kembeldi politseinikega ja huligaanitseti. Seda kõike kinnitas ka paljudel aastatel jaaniaegu tööl olnud Kesk-Eesti politseijaoskonna Paide piirkonnagrupi piirkonnavanem Priit Söörd, kes oli ühtlasi murelik. «Sel aastal juhtus nii, et jaaniajale järgneb kohe nädalavahetus ja elu on näidanud, et kui pühad lähevad väga pikaks, võib see kaasa tuua lisaprobleeme,» lausus ta.

* Eesti lennuspordiföderatsioon toob kahel viimasel aastal Raplas korraldatud lennupäeva Eesti iseseisvuspäeval üle Järvamaale Nurmsi lennuväljale. Eesti lennuspordiföderatsiooni presidendi ja Nurmsi lennuvälja Paide linna jäävas otsas lennuklubi Keelutsoon pidava Jaano Rässa meelest on isegi pisut kummaline, et Järvamaa aktiivsed mehed pole seni oma koduvälja säärase ürituse tarbeks ära kasutanud.

* Paide linnameeskonna eelmisel laupäeval olnud kodumängul FC Kuressaare vastu kuulutati vaheajal välja maskoti nimekonkursi võitja. Maskoti nimeks saab rüütel Viktor. Selle nime pakkus välja Merilin Parksepp, kes on Järvamaalt pärit, kuid elab nüüd Elvas.

* Eelmisel nädalal käisid Paide Hillar Hanssoo ja Väätsa põhikooli Ukrainast tulnud õpilased koos oma peredega Väätsa rabas matkal ning kuulasid tšellist Joosep Kõrvitsa kontserti. Eesti rabakultuur ja muusika jätsid neile kustumatu mulje. Hillar Hanssoo põhikooli õpetaja Krista Sukk ütles, et mõte Ukraina lapsed matkama kutsuda tuli siirast soovist pakkuda neile tegevust ka koolivahejal. «Kuna plaan oli minna Väätsa rabasse, tekkis direktor Kersti Kivisool mõte kaasata ka Väätsa kooli ukrainlastest õpilasi,» sõnas ta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles