Üle Eesti said toetust rohkem kui 650 keskkonnaprojekti

Maakütte keskkütte agregaat. Foto on illustreeriv. Foto: MEELIS MEILBAUM/VIRUMAA TEATAJA

Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) nõukogu otsustas toetada riiklikust keskkonnaprogrammist üheksa valdkonna 653 projekti kogusummas 11 453 516 eurot. Taotlusvoorust küsiti toetust 2,6 korda enam, kui vooru eelarve võimaldab.

Keskkonnaministri ja KIKi nõukogu esimehe rolli täitev maaeluminister Urmas Kruuse nentis, et valiku tegemine polnud kerge, aga otsustavaks sai just projektide panus Eesti keskkonna heaks. „Need projektid, mida otsustasime rahastada, aitavad panustada muu hulgas ringmajanduse edendamisse, vee ja õhu kvaliteedi parandamisse, looduskaitse edendamisse, elanike keskkonnateadlikkuse suurendamisse ning kalandusse ja merekeskkonda,“ sõnas Kruuse.

KIKi juhataja Andrus Treieri sõnul aitavad kõik rahastust saanud projektid kaasa sellele, et meil kõigil oleks hea looduskeskkond nii elamiseks kui ka majandamiseks. „Kui kuskil liidetakse kortermajad kaugkütte süsteemiga, töötatakse välja keskkonnasäästlikke pakendilahendusi, toimuvad tegevused keskkonnateadlikkuse suurendamiseks, soetatakse väikesadamale reostustõrjetehnikat, ülikoolid teevad mitmeid vajalikke uuringuid või rajatakse uut harrastuskalapüügi taristut, siis need kõik tervikuna annavad panuse homse hoidmisesse,” lisas Treier.

Suurimad toetussummad antakse veemajanduse, keskkonnateadlikkuse ja ringmajanduse valdkonnas. Enim toetatakse keskkonnateadlikkuse projekte, kuhu kuuluvad ka koolide ja lasteaedade õppekäigud.

Toetuse saanud projektide koondtabel asub siin.

Atmosfääriõhu kaitses toetatakse mitmete Tartu, Tallinna, Pärnu linna ja Melliste küla kortermajade liitumist kaugküttega. Samuti toetatakse Põltsamaal korterelamu üleviimist maaküttele ning Narva radooniriski kaardi koostamise projekti.

Kalanduses toetatakse lastele ja täiskasvanutele mõeldud kalastuslaagrite ja õppepäevade korraldamist, kalastusvõistluste korraldamist ja Eesti esindusvõistkondade osalemist rahvusvahelistel tiitlivõistlustel. Toetatakse harrastuskalapüüki toetava taristu loomist ja uuendamist näiteks Keeri järvel, Vagula järvel ja Saadjärvel. Lisaks toetatakse mitme teadusuuringu läbiviimist, kudejõgede kalakaitse korraldamist, harrastuskalastuse infokeskuse tegutsemist, interaktiivsete kalateemaliste õppevahendite loomist, angerjate asustamist ning koelmualade kaitseks kormoranide ohjamist.

Merekeskkonna programmis toetatakse mitmeid merealaseid uuringuprojekte ja mereprügialaste õppeprogrammide läbiviimist lasteaedades ja koolides. Reostustõrje alamprogrammis toetatakse reostustõrjevahendite ostmist, mis tagavad parema valmisoleku Orissaare sadamas ja Pärispea poolsaarel. Lisaks toetatakse laevade pesuvee jaoks spetsiaalse kogumissüsteemi tehnoloogia kasutuselevõttu.

Kaasrahastamise programmist toetatakse omafinantseeringuks projekte, mis saavad põhitoetuse üleeuroopalistest fondidest (näiteks LIFE, Interreg). Toetati elurikkust soosivate maastikuhooldusmeetodite väljatöötamist ja juurutamist linnakeskkonnas Tartu linna näitel ja Läänemere tuura asurkonna taastamist selle liigi poolt varem elupaikadena kasutusel olnud jõgedes.

Veemajanduses toetab KIK Vasalemma ja Mooste alevikus ning Ääsmäe, Kavastu, Leevi ja Luua külades ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitaristu ehitust ning Haanja küla ja Veriora aleviku reoveepuhasti rekonstrueerimist. Toetuse abil likvideeritakse jääkreostuskolded Tartus, Virtsus ja Kohtla-Järvel.

Looduskaitses toetatakse näiteks niiduökosüsteemide ning aru- ja soostunud niitude inventuuri, haudelinnustiku asustustiheduse andmestiku kogumist ja Natura 2000 linnualade linnustiku inventuuri läbiviimist.

Metsanduses rahastatakse kaheksat uuringut, milles teadlased nii Eesti Maaülikoolist kui ka Tallinna Tehnikaülikoolist koguvad vajalikke alusandmeid, uusi teadmisi süsinikuringest ja otsivad uusi väljundeid metsatööstuses vähemkasutatud puuliikide osas jm. Toetatakse puukoolide investeeringuid, kommunikatsiooniprojekte, antakse välja teadusajakirju, koolitatakse erametsaomanikke, luuakse metsade majandamise ja süsiniku sidumise koostööplatvorm ja soodustatakse metsaüliõpilaste rahvusvahelisi õppevahetusprogramme.

Keskkonnateadlikkuses toetatakse üleriigiliste teavituskampaaniate läbiviimist, keskkonnateemaliste festivalide korraldamist ja 226 haridusliku ürituse korraldamist, millest saavad osa ligi 19 000 inimest. Toetuse saajate hulgas on näiteks Matsalu loodusfilmide festival, Roheliste Rattaretke keskkonnaprogramm ning Loodusfestival. Toetuse abil jõuavad eetrisse 72 telesaadet ning 58 raadiosaadet, nt „Osoon“, „Jälg“ ja „Ökoloogiliselt“. Nende kaudu jõuab eriilmeline keskkonna- ja loodusalane info 550 000 vaataja-kuulajani. Huvikoolide loodushuvilistele lastele korraldatakse 21 laagrit. Lasteaia viimasele rühmale ja põhikooli klassidele suunatud 6000 keskkonnahariduslikus aktiivõppeprogrammis osaleb ligi 120 000 õpilast.

Ringmajanduses toetatakse keskkonnasäästlikke pakendilahenduste välja töötamist, arendatakse jalgrataste taaskasutust ja parandustöökoja tegevusi. Rahastatakse nelja uuringut, mille tulemusel laiendatakse altkaevandatud alade ja jäätmete taaskasutuse võimalusi, arendatakse tehnilisi võimalusi karjääripuistangute ökosüsteemide taasloomiseks, puidu- ja toidujäätmete biotehnoloogiliseks väärindamiseks ning Eestis toodetud aiandusturba ringmajanduse põhimõtete juurutamiseks.

29. augustil avab KIK taas riigisisesest keskkonnaprogrammist taotlusvooru kindlatele ringmajanduse ja looduskaitse tegevustele. Täpsemad toetatavad tegevused leiab KIKi kodulehelt. Taotlusi saab e-toetuse keskkonnas esitada kuni 30. septembrini 2022 kella 17-ni.

Keskkonnaprojekte on oodatud esitama nii kohalikud omavalitsused, mittetulundusühingud, sihtasutused, ettevõtjad, ülikoolid, haridusasutused kui ka mitmesugused keskkonnaorganisatsioonid ning füüsilisest isikust ettevõtjad. Toetuse taotlemine toimub keskkonnaministri määruse „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ alusel. Toetuse töötas välja Keskkonnaministeerium.