Kolumbiast pärit noormees otsib sügavalt Eesti maapõuest metallimaake

Foto: Juan David Solano Acosta

Juan David Solano Acosta jõudis Tallinnasse doktoritööd tegema eelmisel sügisel, kuid juba on tal Eesti kohta sügavad teadmised. Sõna otseses mõttes, sest Juan on maapõueteadlane, kes uurinud maavarasid nii koduriigis Kolumbias, Hispaanias kui ka Ida-Virumaal.

Kui üldjuhul pole nii kaugelt maailmanurgast pärit inimesed väikesest Eestist kuulnudki või kui ongi, siis ehk vaid mõnd märksõna, siis Juan teadis, kuhu tuleb. “Mind huvitavad poliitika ja majandus ning Eesti eesmärk olla Euroopa oma Silicon Valley intrigeeris mind väga,” kinnitab noormees, “Eelkõige teades, et tegemist on niivõrd tillukese rahvaarvuga riigiga. Aga mulle meeldib siin ja ma olen kohanenud,” lisab Juan, kes ise tuleb 49 miljoni inimesega riigist.

Soov õppida maapõueteadusi on Juanil sõna otseses mõttes veres, sest ka tema isa oli geoloog. “Olen lapsest saati tahtnud õppida loodusteadusi ja avastasin, et geoloogia täidab mu ootused, sest siin saan lisaks teadustöö tegemisele olla ühiskonnale kasulik väga olulises teemas - maavarade varudest sõltub maailma majandus ja ühiskondade areng,” soovib Juan, et tema tööl oleks laiem tähendus. Seepärast keskendus ta majandusgeoloogiale ja sellega seoses sügavamal maapõues asuvate kivimite uurimisele. “Me räägime eelkambriumi aegsetest ehk miljardeid aastat vanadest kivimitest. Nende uurimine on enamiku geoloogide jaoks tõeline seiklus,” ütleb Juan.

Geoloogia läheb üha sügavamale

Tema doktoritöö juhendaja, TalTechi geoloogia instituudi vanemteadur Rutt Hints kinnitab, et Juan on valinud põneva teema. “Esmalt uurib ta peamiselt Kirde-Eestis aluskorrast metallimaake. Need on tunduvalt vanemad kui paekivist, savidest, liivakivist koosnev setteline aluspõhi.” Hintsi sõnul tuleb ajas tagasi minna 1,9-1,5 miljardit aastat, kui meie piirkonna maakoor alles tekkis ja Eesti ala oli tektooniliselt hästi aktiivne. Sellest ajast pärinevad maapõues kivimid, mida doktorant Juan praegu uurib.

Nii sügavale saab pilku heita puursüdamike abil, mis tõstetakse maapinnast välja. “Eesti puhul on teada juba varasemast ajast, et meie aluskorras on tsingi- ja pliimaake, on ka vase ilminguid,” loetleb Hints. Kõige tuntum aluskorra maagiilming on tema sõnul, viimase aja uuringud on paljastanud ka Eesti esimesed kullaleiud.

Kuid lisaks maapõue-uuringutele Kirde-Eestis kõrvutab Juan saadud andmeid Kesk-Rootsi Bergslageni mikrokontinendi omadega. Teadlased on jõudnud järeldusele, et Eestil on selle piirkonnaga geoloogilist sarnasust, ehkki meie maastik tundub võrreldes Stockholmi ümbritsevate kristalsetest kivimitest koosnevate skääridega võrreldes täiesti teine. “Eesti eelkambriumi kivimid ei paljandu, need ongi sügaval maa sees ja nende uurimiseks peab sinna piltlikult järele minema. Samas näiteks Kolumbias näeb sama ajastu kivimeid mitmes looduskeskkonnas, nagu džunglis, kõrbetes, metsas, lumemägedes, vulkaanides. Samas kui uurimismaterjal kätte saadud, on eri riikide laboratoorsed uurimismeetodid juba üsna sarnased.”

Rutt Hints nimetab Juani uurimistööd tulevikugeoloogiaks: “Maapinna lähedal olevate kõrge kontsentratsiooniga maagi leiukohtade arv väheneb, need ammenduvad. Tuleb minna sügavamale maakide järele ja seetõttu on väga oluline, et ka Eestis praegu juba sellised uuringud käivad. Need ei anna käegakatsutavat tulemust lähima kümne aasta jooksul. Kui aga räägime praegustest üliõpilastest, siis on võimalik, et nemad jõuavad oma tööaastate jooksul näha, kuidas hakatakse käiku võtma ka meie aluskorra maake.”

Tuleb teada, kust otsida

Puursüdamike analüüsimise kõrval on üha paremad ja täpsemad geofüüsikalised uurimismeetodid, mis põhinevad satelliitide ja teiste kaugseire seadmete andmete ning magnetväljauuringutel. “Kui meil on andmed, saame neid modelleerides teha järeldusi Eesti maakoore kohta,” kinnitab Hints, kelle sõnul on nii Juani doktoritöö kui ka Eesti edasise maavarapoliitika puhul oluline aru saada, milline on Eesti alal maakoore struktuur. “Selle põhjal saab teha edasisi põhjendatud oletusi, kuhu minna maake otsima.”

Sügava maakoore uuring on prioriteet kogu Euroopas. “Me suudame tänaste tehniliste vahenditega kaevandada umbes kuni 3 kilomeetri sügavusele, teatud kohtades ka kaugemale, kus maasisene temperatuuritõus ei ole nii kõrge, aga meie teadmised maakoorest piirduvad tihti esimese kilomeetriga, Eestis sageli vaid esimese paarisaja meetriga,” tõdeb Rutt Hints, “Mis tähendab, et meil on veel tublisti üle kahe kilomeetri avastamisruumi ja -rõõmu.”

TalTechi geoloogia instituut kuulub loodusteaduskonda ning ühendab loodusteadused, inseneeria ja IT. Instituudi uuendatud bakalaureuseõppekava “Maa süsteemid, kliima ja tehnoloogiad” lõpetajatest võivad saada roheinnovatsiooni- ja maapõueinsenerid, kliimateadlased, mereuurijad, geoloogid, andmeanalüütikud või mõned teised tuleviku ühiskonna nõudmistele vastavad spetsialistid.