Üllatavad tegurid, mis koos päikesega nahakahjustusi põhjustavad

Foto: EVE NAABER

Naha tundlikkus, punetus ja valu pärast päikesevanni võtmist tähendab, et tekkinud on päikesepõletus. Kui samad sümptomid tekivad aga üürikese värskes õhus viibimise järel, võib tegu olla fotosensitiivsusega. Südameapteegi farmatseut Christyna Kuusik selgitab.

Fotosensitiivsus ehk valgustundlikkus on naha tundlikkuse suurenemine UV-kiirgusele. Mitmed ravimid ja keemilised ühendid, erinevad nahahooldus- ja kosmeetikatooted, parfüümid ning isegi antiseptilised seebid võivad nahal fotosensitiivseid reaktsioone põhjustada. Fotosensitiivsuse sümptomid sarnanevad ulatuslikule päikesepõletusele: naha tundlikkus, punetus ja turse, valuaistingud, sügelus ja villid, isegi immitsevad kolded.

Eristatakse kaht erinevat mehhanismi – fototoksilist ja fotoallergilist. Fototoksilise reaktsiooni puhul reageerib keemiline ühend UV-kiirgusega ning hakkab kokkupuutel naharakkudega kahjulikku toimet avaldama. Fototoksilisuse puhul tekib reaktsioon minutite kuni tundide jooksul päikesele paljastatud kehaosadel ning see on üsna tavapärane. Harvem esineb fotoallergilist reaktsiooni, mille puhul on tegu organismi immuunvastusega kehavõõrale ainele ehk antigeenile. Reaktsioonid tekivad 24–72 tunni jooksul pärast kokkupuudet päikesevalgusega ning võivad levida ka päikesevalguse eest kaetud kehaosadele.

Valgustundlikkuse tekkes mängivad rolli nii ravimid kui ka kosmeetikatooted

Enne päikese kätte minekut on mõistlik üle vaadata oma ravimid. Ravimite tarvitamise ja päikese koostoimel võib suureneda naha tundlikkus UV-kiirgusele. Erinevad südame-veresoonkonna ja 2. tüüpi diabeedi ravimid, antibiootikumid, kontratseptiivid, antidepressandid, akne ravis kasutatavad ained, valu- ja põletikuvastased ravimid ning paljud muud suukaudsed, süstitavad või nahale kantavad ravimid võivad anda nii fototoksilisi kui ka -allergilisi reaktsioone.

Reaktsiooni tugevus sõltub ka manustatud ravimi annusest ning UV-kiirguse tugevusest. Fotosensitiivseid reaktsioone võivad anda ka taimsed preparaadid nagu näiteks need, mis sisaldavad harilikku naistepuna. Samuti laialdaselt kasutatav antiseptiline aine kloorheksidiin, mida kasutatakse haavakreemides, -geelides ja kätepesuseepides.

Fotosensitiivseid reaktsioone võivad tugevdada ka näokreemides kasutatavad A-vitamiini vormid ehk retinoidid, nahahooldustoodetest kasutatavad AHA-happed, salitsüülhape ja kivisöetõrv. Ohutu ei ole ka parfüümides, aftershave'ides ja seepides kasutatav sünteetiline muskuse ühend.

Kuidas end fotosensitiivsuse korral kaitsta?

Fotosensitiivsus vähendab naha loomulikku kaitsevõimet. Kõigil inimestel ei pruugi ravimid ja keemilised ühendid fotosensitiivseid reaktsioone tekitada, kuid oluline on sellest ohust teadlik olla, et vajadusel ettevaatusabinõusid kasutada.

Naha fotosensitiivsust suurendavate ravimite kasutamise ajal on tungivalt soovituslik vältida otsest kokkupuudet päikesevalgusega, ka solaariumis käimist. Väljas tuleks otsida varju, eriti ajavahemikus 10–16, mil päike on intensiivsem. Kanda tuleks laiaservalist peakatet, mis annab varju ka näole ning katta käed ja jalad riidega. Fotosensitiivsus on üks nahavähi teket soodustavatest faktoritest, seega on oluline käia regulaarselt kontrollis. Soovituslik on päikseliste ilmade saabumisel uuesti üle lugeda kasutatava ravimi infoleht ning konsulteerida apteekri või raviarstiga.

Ravimite pikaajalisel kasutamisel tuleks end kindlasti päikese käes viibimisel kaitsta laia toimespektriga päikesekaitsekreemiga. Oluline on, et kreem kaitseks nii UVA- kui ka UVB-kiirguse eest ja selle SPF oleks vähemalt 30. Päikesekaitsevahend tuleks nahale kanda umbes 30 minutit enne päikese kätte minekut. Valida tuleks enda nahatüübile sobiv vorm – kreem, piim, geel või sprei. Määrimist tuleks korrata iga kahe tunni järel. Pärast ujumist, rätikuga kuivatamist ja isegi suuremat higistamist tuleks päikesekaitse uuesti nahale kanda.

Fotosensitiivse reaktsiooni tekke järel tuleks kasutada jahutavaid ja niisutavaid nahahooldustooteid. Sobivate hüdrogeelide ja niisutavate kreemide või geelide valimisel saab abiks olla apteeker. Oluline on pöörata tähelepanu ka piisava vedeliku tarbimisele. Väga tugeva reaktsiooni korral leiab abi käsimüügis olevatest valu- ja põletikuvastastest ravimitest ning nahale kantavast hormoonsalvist. Kindlasti tuleb vältida nahka ärritavaid hooldustooteid nagu keha- ja näokoorijaid. Oluline on kaitsta ärritunud nahka ka edasise päikesekiirguse eest, mis võiks edasist kahjustumist soodustada.