Keskmise võimsusega põletusseadmed on reguleeritud keskkonnaministri määrusega, millega sätestatakse ka saasteainete piirmäärad lähtuvalt kasutatavast kütuseliigist. Sellest lähtuvalt peaksid ettevõtted, kellel on kasutusel määruse mõistes uued põletusseadmed, investeerima puhastusseadmetesse, milleks ettevõtetel puuduvad ressursid. Arvestades ka alternatiivkütuse kasutamise vajaduse ebaselget ajalist perspektiivi, ei ole niivõrd suure investeeringu tegemine ka majanduslikult otstarbekas.
EPKK ja Toiduliidu arvates on oluline, et ka toiduainetööstuse ettevõtetele saadetakse analoogselt kohalike omavalitsuste ja kaugkütteettevõtetele saadetud kirjaga suunised, kuidas leevendada võimalikke gaasi varustuskindluse puudusest tulenevaid riske eesootaval sügisel.
„Rõhutame, et toidutootmisel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja selle katkemine ohustab vahetult inimeste elu ja tervist, mistõttu on vajalik tagada toiduainetööstuste gaasiga varustamine olukorras, kus gaasitarnete katkemisel pole võimalik kõikide tarbijate gaasivajadust katta,“ ütles EPKK juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Eesti tööstussektori gaasitarbimine ulatus möödunud aastal ca 1 TWh, millest suurimate gaasitarbijatena toiduainete ja joogitootmine tarbis 2020. aastal ca 0,33 TWh, paberi- ja trükitööstus 0,23 TWh ja ehitusmaterjalide tootmine 0,21 TWh. Seega tegemist on kõige suurema gaasi kasutava tootmissektoriga ning seetõttu teevad ettevõtted praegu ettevalmistusi gaasi tarbimise vähendamiseks.
Gaasi vajab toidutööstus eelkõige erinevates põletite ja soojuskiirguri tehnoloogiaid sisaldavates tootmisprotsessides nagu kuumutamised, keetmised, aurutamised, põletamised ja kuivatamised. Lisaks kasutatakse maagaasi tootmis- ja laohoone ruumide kütmisel. „Seega on ettevõtetel fookuses energia kättesaadavus ning efektiivsem kasutus. Aga enamikele tööstustele on üleminek teistele kütustele kas pikaajaline, olulisi lisafinantse nõudev protsess või lausa võimatu. Alternatiivid, seda eelkõige lühiajaliselt, toidutööstuses sisuliselt puuduvad,“ rõhutas Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.
„Praeguseks on lootus, et toidutööstused arvatakse kaitstud tarbijate nimekirja ning elutähtsa teenuse osutajate nimekirja, kellele garanteeritakse tootmiseks vajalikud sisendid ka kriisi olukordasdes. Vastasel juhul võivad sügavas kriisis kohalike toidutööstuste tootmisüksused lihtsalt seiskuda. Vajame konkreetsemaid ja kindlamaid sõnumeid lähituleviku osas, mis puudutab energiakandjate varustuskindlust ehk kättesaadavust ning toetusmeedet ettevõtetele,“ ütles Potisepp.