Vastab Piret Kaljula, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant: Õigusaktides ei ole kirjas konkreetset temperatuuri tööruumides. Töökoha sisekliima – õhutemperatuur ja -niiskus ning õhu liikumise kiirus – peab sobima tööülesande täitmiseks, töökohad peavad olema varustatud värske õhuga. Sobiva sisekliima määramisel tuleb arvestada, kui palju inimesi selles ruumis töötab, milline on nende vaimne ja füüsiline koormus, kui suur tööruum on, milliste töövahenditega tööd tehakse ning milline on tehnoloogiline protsess (töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 6 lõige 4).
Soovituslikud temperatuurivahemikud lähtuvalt töö laadist on:
• töödel, mida tehakse istudes ja mis ei nõua füüsilist pingutust: 20–25 °C;
• töödel, mida tehakse istudes või seistes ehk mis on seotud käimisega ning millega kaasneb mõningane füüsiline pingutus: 19–24 °C;
• töödel, mis on seotud käimisega, väiksemate (kuni 1 kg) esemete teisaldamisega seistes või istudes ja mis nõuavad teatud füüsilist pingutust: 17–23 °C;
• töödel, mida tehakse seistes, mis on seotud käimisega, väiksemate (kuni 10 kg) raskuste kandmisega ning millega kaasneb mõõdukas füüsiline pingutus: 16–22 °C;
• töödel, mis on seotud pideva liikumisega, suuremate (üle 10 kg) raskuste teisaldamise ja kandmisega ning mis nõuavad suurt füüsilist pingutust: 15–20 °C.
Kui töökohal on kõrge temperatuur, peab tööandja leidma lahenduse, et selline olukord töötajat võimalikult vähe kahjustaks. Näiteks on asjakohane anda lisavaheaegu ajal, mil temperatuur on kõrge. Kui temperatuur langeb, saab tavapärase töökorraldusega jätkata. Vaheaegu peaks olema võimalik pidada jahedas (kuid mitte liiga külmas) puhkeruumis. Kindlasti peab kuumadel päevadel olema kättesaadav piisavalt joogivett, soovitavalt mineraalainete sisaldusega, sest higistamine viib organismist välja mineraalaineid ja soolasid.