Euroopa keskkonnaministrid asuvad vaagima kliimapaketti

Foto: Illustratsioon: Eero Barndõk

Euroopa Liidu keskkonnaministrid arutavad homme Luksemburgis, kuidas minna edasi kliima- ja energiapaketiga „Eesmärk 55“. Eestile oluliste sõlmküsimustena on läbirääkimisel näiteks kasvuhoonegaasidega lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi ülevaatamine, kliimameetmete sotsiaalfondi loomine ning maakasutus ja metsandussektori (LULUCF) eesmärgid ja paindlikkuse saavutamine.

Eestit läbirääkimistel esindav keskkonnaministri kohuseid täitev maaeluminister Urmas Kruuse kinnitas, et lähtub aruteludel valitsuses ja Riigikogus kokku lepitud seisukohtadest. „Eesti toetab Euroopa Liidu seatud üldisi kliimaeesmärke,“ ütles Kruuse. „Samas on oluline, et muutuste tegemisel arvestataks riikide eripäraga ning leevendataks muutuste võimalikke sotsiaalmajanduslikke tagajärgi.“

Euroopa Liidu lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi muutmise puhul peab Eesti oluliseks, et ühikute praegu liigselt kõikuva hinna stabiliseerimiseks oleks olemas toimivad mehhanismid, mis ühtlasi lubavad hinda tulevikus paremini prognoosida. Meile on tähtis ka see, et muudatused oleksid võimalikult sujuvad ja säiliks piisavalt tasuta ühikuid nendele ettevõtetele, kes on globaalses konkurentsis.

Kõneks on ka meretranspordi lisamine kauplemissüsteemi. Eesti leiab, et siin tuleks tagada piisav üleminekuaeg ning arvestada, et meie kliimas peavad laevadel navigeerima ka jäises meres. „Meie laevandus peab püsima konkurentsivõimeline lõunapoolsete riikide omaga,“ kinnitas Kruuse. „Seepärast soovime, et kliima eripärasid arvestataks ning tagataks piisav üleminekuaeg.“

Üks vaidlusi tekitav teema on hoonetele ja maanteetranspordile kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi loomine. Eesti lähtub siin põhimõttest, et juhul, kui süsteem luuakse, peaksid selle tulud suures osas laekuma otse liikmesriikidele. Neid tulusid saaks siis kasutada uue süsteemi mõjude korvamiseks enim mõjutatud leibkondadele, aga ka piirkondadele ja ettevõtetele. Samuti saaks toetada valdkondlikku investeeringuid ja innovatsiooni. Lisaks leiab Eesti, et juhul kui uus süsteem rakendub, ei peaks see juhtuma enne 2027. aastat. Ka selle süsteemi puhul peavad olema piisavad meetmed, mis tagaksid kiire reageerimise hinnašokkidele.

Arutatakse ka jõupingutuste jagamise määrusega seatud riiklikke heite vähendamise eesmärke sektorites, mis jäävad kauplemissüsteemist välja (transport, põllumajanduses peamiselt karjakasvatus jmt). Eesti toetab senisest kõrgemaid eesmärke, kuid peame arvestama, et heite rangema sihttaseme saavutamine on Eestile märkimisväärne väljakutse, mis vajab valdkondlike poliitikate ülevaatamist. Tagada pole vaja mitte üksnes olemasolevate eesmärkide täitmine, vaid ka teatavate meetmete rakendamise kiirendamine ning uute, süsteemset lähenemist toetavate meetmete väljatöötamine.

Eestit puudutab läbirääkimistel LULUCFi sektori süsiniku sidumise suurendamise küsimus. Eesti toetab põhimõtteliselt ses osas üldeesmärgi saavutamist – 2030. aastaks siduda sektoris 310 miljonit tonni CO2 ekvivalenti –, aga seda tingimusel, kui saame eelneva viie aasta jooksul kasutada piisavas koguses lisakompensatsiooni ning juurde erinevaid paindlikkusmeetmeid. Urmas Kruuse sõnul peame tagama, et Eestil ei tekiks olukorda, kus peame perioodi lõpus teistelt riikidelt suures koguses CO2 ühikuid ostma või märgatavaid sotsiaalmajanduslikke mõjusid kandma. „Kui eelpoolnimetatud tingimuste poole ei õnnestu läbirääkimistel liikuda, siis ei saa Eesti üldist lähenemisviisi toetada,“ nentis Kruuse.

Praeguste tingimuste jõustumisel kaasnevad metsandusele, põllumajandusele ja turbatööstusele olulised sotsiaalmajanduslikud mõjud, seepärast on regulatsiooni paindlikkus meile väga oluline. Võimalikke lisameetmeid tuleb kindlasti kavva võtta ja rakendada, aga paljud neist annavad LULUCF- sektoris tulemusi alles kuni kümne aasta pärast.

Lisaks kliimapaketile on homme Luksemburgis arutelul metsade raadamise ja degradeerumise peatamine. Selle sisu on, et osa kaupade, näiteks veiseliha, soja, kohvi ja puidu puhul, on edaspidi tarvis Euroopa Liitu importimisel või sealt väljaviimisel tõestada, et nende tootmise ja kasvatamisega ei ole kaasnenud metsade raadamist ega degradeerumist. Eesmärk on, et EL ei aitaks kaasa ülemaailmsele raadamisele ega metsade degradeerumisele.

Eesti nõustub selle algatusega juhul, kui on tagatud võimalus raadata looduslike elupaikade taastamiseks ja turustada nendel eesmärkidel raadatud alalt valmistatud tooteid või puitu.

Näiteks on Eesti võtnud endale kohustuse hooldada pärandniite. Eesti asub sellises kliimavöötmes, kus hooldusest välja jäänud pärandniidud metsastuvad ja nende uuesti hooldamisse võtmine eeldab ka raadamist. Hinnanguliselt on vaja päraniite taastada 22 000 hektaril, mis tänaseks on võsastunud ja arvatud metsamaa alla. Lisaks tegeleb Eesti aktiivselt ka soode ja rabade taastamisega, kus me oleme jõudmas 20 000 hektarini, mis tähendab palju elupaiku ohustatud liikidele.

ELi keskkonnaministrid ei langeta homme kliimapaketi tuleviku asjus lõplikke otsuseid, vaid lepivad kokku põhimõttelise suuna. Keskkonnaministrite kokkuleppele järgnevad kolmepoolsed läbirääkimised Euroopa Parlamendi ja Komisjoniga.