RMK viis 1000 ebapärlikarpi kodujõkke edasi sirguma

Mihkel Järveoja plaatide jaoks vaiasid jõkke paigaldamas. Foto: Kristiina Viiron

RMK kalakasvatustalituse töötajad viisid hiljuti tuhat üheaastast noorkarpi Põlula kalakasvanduse laborist tagasi Lahemaale oma kodujõkke. Neil üheaastastel karbikestel on nüüdsest lootust elada rohkem kui saja aasta vanuseks, ent nende eelkäijail pole juba ligi viiskümmend aastat seda võimalust olnud.

Kuna on suur risk, et ebapärlikarbid, kes on vaevu palja silmaga märgatavad, võivad ka veel jõepõhjas hukka saada, kasvavad nad jõevees spetsiaalsetel plaatidel. Neid käivad RMK kalakasvatustalituse ja Keskkonnaameti töötajad kord või paar nädalas setetest puhastamas.

Ebapärlikarpide tehislikes tingimustes kasvatamisega tegi RMK algust kaks aastat tagasi, sest kodujões nende looduslik paljunemine ühel hetkel peatus ning järglasi, kes täiskasvanuikka jõuaksid, ei ole neil teadaolevalt olnud vähemalt viimased viiskümmend aastat. Seetõttu on ebapärlikarbid Eestis tõsises väljasuremisohus.

Kuna ebapärlikarpide paljunemisprotsess on keeruline, tuleb Põlula töötajatel teha karpide kasvatamisel üsna keerulist ja täpset tööd. Esmalt tuleb suve hakul püüda karpide kodujõest vähemasti 120 sõrmepikkust forelli, kelle lõpuste külge on ebapärlikarpide vastsed kinnitunud. Kalad viiakse Põlula kalakasvanduse karantiinihoonesse, kus vastsed moonde läbi teevad ja kala lõpuste küljest vette pudenevad. Looduses pudeneksid nad jõepõhja, aga kuna pärast seda looduses ebapärlikarpide areng peatub, kasvatatakse neid edasi spetsiaalsete plaatide peal laboris ja hiljem jões.

Kord nädalas käivad kalakasvatustalituse töötajad toomas karpide jaoks kodujõest vett ja lähedal asuva märgala veesilmast detriiti (taimne pude). Lisaks antakse karpidele laboris toiduks spetsiaalset vetikasegu, tänu millele suudavad 0,4 millimeetrised karbivastsed kasvada hilissügiseks 1 millimeetristeks. RMK Põlula kalakasvatuse ebapärlikarbi spetsialisti Katrin Kaldma sõnul on see tähtis, sest väiksema läbimõõduga karbid ei pruugi jõevees talve üle elada. Kaks korda aastas kontrollitakse ka, milline on karpide seisukord jões ning eraldatakse mikroskoobi all surnud noorkarbid elusatest.

„Möödunud talvel jões olnud karpidelt nägime, et väga väiksed karbid jõevees ellu ei jää,“ märgib Kaldma. „Suurematel karpidel möödus talv paremate tulemustega – 250-st karbist, kes tänavu kevadeks said kaheaastaseks, oli kevadeks ellu jäänud 80%. Väiksematest ja noorematest alla 15%.“

Tuhat noorkarpi, kes eelmisel nädalal kodujõkke viidi, on tubli lisandus juba jões kasvavale neljasajale karbile. Ka nemad kasvavad jõevees plaatide peal ja spetsiaalsetes kastides, kuniks nad seitsme- kuni kümneaastasena päris looduslikku keskkonda asustatakse.

Tänavune ebapärlikarpidega nakatunud forellide püük on juba tehtud ning praegu kogutakse Põlula kalakasvanduses kala lõpuste küljest pudenevaid vastseid. Lootus on koguda neid ligi 7000.

Lisaks karpide kasvatamisele tehislikes tingimustes püütakse ka jões olukorda parandada ja elukeskkonda karpidele sobivamaks muuta. Selleks vähendatakse setete sissekannet, suunatakse veevoolu jõesängi kujundama jmt.

Karpe kasvatatakse rahvusvaheliste projektide Ranniku LIFE ja LIFE Revives toel. Asurkonna turgutamiseks kasvatatakse ja viiakse projektide raames Lahemaa jõkke üle 15 000 noorkarbi.